Kolmapäeval tähistab Ukraina iseseisvuspäeva, kuid ühtlasi möödub kolmapäeval kuus kuud Venemaa alustatud sõjast.

"Kreml on praegu sundvalikute ees, sest nad ei saa tunnistada, et nende poliitiline eesmärk ja sõjaline agressioon on läbi kukkunud. Ja seetõttu on nad sunnitud jätkama sõda, et avaldada Ukrainale survet. Aga olukord on ka selline, kus Kremlil on vaja mingit vaherahu episoodi, et fikseerida hõivatud alad, et siis valmistuda uueks agressiooniks. Sõjaolukorras ei suuda nad seda saavutada. Ukraina vaatest on see kehva lugu, et nad pole suutnud väga suurt survet avaldada, et Venemaa taganeks okupeeritud aladelt," rääkis Saks.

Ta tõi välja, et Venemaa on kaotanud sõjas n-ö visuaalse initsiatiivi ning kommunikatsioonis domineerib Ukraina. 

"Ukraina on teinud rünnakuid okupeeritud Krimmis ja ka Venemaa enda territooriumil ning Ukraina on seda osava kommunikatsiooniga katnud. Praegu on spekulatsioon, et näiliselt sõjas initsiatiivi tagasi saamiseks võib Venemaa korraldada ühe mastaapsema rünnaku üle Ukraina, nagu nad tegid seda viimati kolme kuu eest. See ei pruugi juhtuda täna (kolmapäeval, mis on Ukraina iseseisvuspäev - toim), vaid näiteks homme, kuna tänu suurele kärale on üllatusmoment möödas," sõnas Saks.

Ta lisas, et kui vaadata meeste hulka rindel, siis on väike ülekaal veel Venemaal, aga samas on Ukraina reservide moodustamisel Venemaast kaugel ees. Sõjatehnika osas on aga Venemaa ülekaal endiselt väga suur.

"Ja see on faktor, mis ei luba Ukrainal suuremat pealetungi teha, sest see tooks kaasa suured kaotused ning Ukraina on selliste kaotuste suhtes tundlikum kui Venemaa. Erinevalt Venemaast ei lähe nad oma inimesi raiskama. Vene väejuhatus, ma arvan, veel maksab selle eest kõrget hinda. Nad (venelased - toim) on käitunud teise loogika järgi, aga see toob kaasa inimeste psüühika muutuse rindel. Juba praegu on keeldumisi rindele minna olnud Vene poolelt palju. See on inimese loomulik instinkt end hoida, sest saadakse aru, kui nad saadetakse lihtsalt kuulide alla surema. Venemaa maksab selle eest juba praegu sõjaliselt ja hiljem sisepoliitiliselt kõrget hinda," hindas Saks.

Julgeolekuekspert selgitas, et mõlemad pooled näevad vastase kurnamistaktikat, kuid Ukraina lühemas ja Venemaa pikemas perspektiivis.

"Kui sul majandus kokku kukub, on raske sõda käigus hoida. Selles plaanis on lääneriikide toetus Ukrainale üha olulisem. See on lava, kus Venemaa üritab üles ehitada kombinatsiooni, kus Läänes tekiks motivatsioon alustada de-eskaleerimist ja vähendada toetust Ukraina sõjaväele. On ju ka Lääne ühiskondades gruppe, kes peavad valeks Ukraina toetamist. Aga üldist Lääne poliitika muutust Venemaa lähiajal kindlasti ei saavuta."

Ta lisas, et oluliseks faktoriks on Venemaa poolt toime pandud jõledad sõjakuriteod, mis annavad Ukrainale tohutu moraalse ülekaalu.

"Millele Venemaa üritab mängida, on utilitaristlikud meeleolud. Kuna Lääne senine energeetikastrateegia on läbi kukkunud - seda küll peamiselt Euroopas, mitte USA-s ja Kanadas -, siis üritab Venemaa mängida energiadefitsiidile ja kõrgetele hindadele. Alati on võimalik leida poliitilisi jõude, kes on valmis minema populistlike lahenduste teed ning võtma Venemaalt odavat energiat ja jätma muud põhimõtted kõrvale."

Samas tõi Rainer Saks välja, et kui praegu teha Venemaale energeetikast tulenevalt järeleandmisi ja vähendada Ukraina toetamist, siis on suur oht, et mõne aja pärast võib Venemaa agressiivsus eskaleeruda mõnes teises suunas ja kohas.