Mobiilseid kiiruskaameraid on kasutatud pea kolm aastat, kokku on neid kaheksa. Politseiameti liiklusjärelevalve teenuse omaniku Sirle Loigo sõnul ei ole kaamerate eesmärk ainult trahve jagada.

"Me oleme vaadanud, et mis juhtub, kui kaamera mõõtmas on," selgitas Loigo. "Mobiilsed liikluskaamerad mõjuvad liiklusele rahustavalt."

Mobiilsed kaamerad registreerivad rohkem rikkumisi kui paiksed kaamerad. Sellel aastal on mobiilsed välja andnud ligi 137 000 trahviteadet.

"Me saame öelda ikkagi, et me oleme PPA-s selle automaatse järelevalvega veel lapsekingades. Me ei ole väga palju mõõtnud seda mõju ja meil ei ole väga palju selles kohta andmeid. Sest ikkagi kasutusperiood on olnud lühikene," ütles Loigo.

Politseiamet ei kavatse mobiilseid kiiruskaameraid juurde hankida.

"Kindlasti automaatne liiklusjärelevalve on meie tulevik, kas see on just selline teisaldatav kiiruskaamera. Selles ma ei ole enam nii kindel. Võib-olla on ikkagi selliseid tõhusamaid, paremaid, lihtsamini, kiiremini kasutatavaid lahendusi," ütles Loigo.

Ka liiklusjurist Indrek Sirk nõustus, et liiklusjärelevalve liigub suurema automatiseerituse pole. Kuid korralekutsumise viis rahatrahvi näol ei sobi tema sõnul kõigile.

"Mõne inimese puhul rahatrahv ei loe üldse mitte midagi, ta ei kavatsegi seda maksta, või tal on nii palju raha, et ta maksab selle ära ja on ükskõik sellest. Mõne inimese puhul piisab sellest, kui ainult hoiatad, et tal on oht jääda juhtimisõigusest ilma. Mõne inimese puhul ongi reaalselt vaja liiklusest kõrvaldada ja mõne puhul on vaja ühiskonnast kõrvaldada ehk siis vangimajja saata," loetles Sirk.

Sirgi sõnul on oluline kasutada nii automatiseeritud järelevalvet kui politseipatrulli tehtavat kontrolli.

"Et ühte meetodit kasutada, siis see meetod töötab teatud liiki liiklejate peal ja teatud olukordade lahendamiseks. Aga universaalset meetodit ei ole olemas. Järelevalves tuleb erinevaid viise kombineerida ja samamoodi tuleb karistusi kombineerida erinevatel viisidel," ütles Sirk.

Automatiseeritud järelevalve puhul ei pea alati inimesi teavitama kiiruskaameratest, leiab Sirk: "Selles osas varjatud liiklusjärelevalve on täiesti seaduslik meetod ja kellegi põhiõiguseid ei riku. Sellest on võimalik väga lihtsalt pääseda ehk siis tuleb rikkumisi mitte toime panna. Ja ei pea muretsema, kas politseinik on tänava ääres või mitte."