Eelarvenõukogu ei kiitnud heaks rahandusministeeriumi majandusprognoosi

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eelarvenõukogu ei kiitnud heaks rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi, kuna leiab, et selle koostamisel on kasutatud aegunud eeldusi valitsuse kulude kasvu kohta.

Eelarvenõukogu soovitas, et valitsuse poolt praegu koostatav riigi eelarvestrateegia (RES) 2023–2026 sisaldaks uuendatud makromajandusprognoosi.

"Esiteks on suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Teiseks ei ole suvise prognoosi koostamisel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu avalikustati juulikuus," teatas eelarvenõukogu.

Seetõttu on rahandusministeeriumi suvises prognoosis nõukogu teatel oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023–2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.

Edaspidiseks soovitab eelarvenõukogu, et rahandusministeeriumi prognoosid sisaldaksid võimalusel kahte stsenaariumi, millest üks lähtub riigirahanduse eeldustes ainult kehtivatest seadustest ning teine ministeeriumi hinnangul kõige tõenäolisemast stsenaariumist.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt aeglustub Eesti majanduskasv tuleval aastal 0,5 protsendile ning sel aastal saab see olema üks protsent. Inflatsioon aeglustub ministeeriumi hinnangul tuleval aastal 6,7 protsendile, tänavu jääb see 19,5 protsendile.

"Kui kevadel oli ebakindlust väga palju ja ei olnud lihtne prognoosida, millise mõjuga sõda meie ettevõteteni jõuab, siis praeguseks on seis selline, et meie majandus, ettevõtted on olnud palju paremad kohanejad, kui julgesime arvata. Seda tuleb öelda erinevate kriiside kohta, hästi tuldi läbi ka Covidi-kriisist, kus Eesti ettevõtted olid ühed kiiremad ja tublimad kohanejad," ütles prognoosi esitlusel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Tänavu aprillis prognoosis rahandusministeerium veel Eesti SKP-le üheprotsendilist langust, tulevaks aastaks ootas ministeerium aga 1,2-protsendilist kasvu.

"Kui me kevadel valmistusime majanduslanguseks, siis praegu näeme, et selle aasta kokkuvõttes ootab Eestit positiivne majandustulemus. Võrreldes kevadprognoosiga näitab värske prognoos ka eelarve paremat seisu," sõnas Pentus-Rosimannus.

Inflatsioon kasvatab maksutulu laekumist, kuid kiire hinnatõusu tõttu kasvavad ka riigi kulud. Selleks aastaks kinnitatud eelarve kulude maht hoiab tagasi kulude kasvu, samal ajal aga suureneb surve palga- ja tegevuskulude kasvuks.

Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse alusel moodustatud nõukogu, mis peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, samuti eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.  

Nõukogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, nõukogusse kuuluvad selle aseesimees finantsekspert Andrus Alber, Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, PRAXIS-e analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.  

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: