Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson teatas Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et puudub põhjus privilegeeritud suhteks Venemaaga peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale veebruaris, vahendas CNN.

Euroopa Liidu välisministrid toetasid eelmine nädal mitteametlikul kohtumisel viisakokkuleppe lõpetamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Johanssoni sõnul tähendab kokkuleppe lõpetamine, et Vene kodanikud ei ole enam Euroopa Liidus privilegeeritud seisundis.

Voliniku sõnul on tulevikus turismiviisade taotlemine venelastele kallim ja pikem protsess.

Vene kodanikele tõuseb ka viisa taotlemise tasu, mis tõuseb 35 euro pealt 80 eurole ning konsulaadid ei pea enam andma Vene kodanikele viisataotluse vastuseid 10 päevaga, vaid võivad viivitada vastuse andmisega kuni 15 päeva.

Viisataotlejad peavad nüüd taotluse juurde esitama ka rohkem dokumente.

Kuigi Euroopa Liit lõpetab viisakokkuleppe on Euroopa Liit voliniku sõnul siiski avatud Vene viisataotlejatele, kes reisivad külastamaks pereliikmeid Euroopa Liidus. Samuti on Euroopasse komisjoni pressiteate järgi oodatud dissidendid ja Vene kodanikuühiskonna esindajad.

Peale Komisjoni ettepanekut peab viisakokkuleppe kaotamise kiitma heaks Euroopa ülemkogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide riigijuhid. Kui ettepanek saab ka seal heakskiidu, siis jõustub otsus viisakokkulepe kaotada teine päev peale Euroopa Liidu õigusaktide portaalis avaldamist.

Euroopa Komisjon rõhutas oma pressiteates, et viisakokkulepped kolmandate riikidega põhinevad vastastikusel usaldusel ja väärtusruumi ühisosal.

Komisjon kavatseb teha ka ettepaneku okupeeritud Ukraina aladel väljastatud Vene passide mitte-tunnistamiseks.

There can be no business as usual with Russia.

We propose to fully suspend the EU Visa Facilitation Agreement and not to recognise Russian passports issued in occupied regions.

Visa facilitation is a token of trust, which Russia's war of aggression has completely shattered

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) September 6, 2022