Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles eelmise aasta septembris eurooplastele peetud aastakõnes: "Euroopa Liit on tugevam kui ta on sarnasem meie järgmisele põlvkonnale: arvestav, sihikindel ja hooliv. Toetub väärtustele ja tegutseb julgelt."

Euroopa oli kaheaastasest ühiskonda halvanud koroonaviirusest edukalt üle saamas. Ohumärke oli küll õhus, gaasi hind tõusis ja Venemaalt ei tulnud gaasi sama palju kui varem, kuid oldi optimistlikud. Oodati majanduse taastumist ja tagasipöördumist tavapärase elu juurde.

24. veebruaril Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu oli suurele osale Euroopast šokk. Mäletame hästi, et veel loetud päevad enne sõja algust kohtusid Euroopa liidrid Vladimir Putiniga ja olid võrdlemisi kindlad, et agressioon ei alga. Järgnenud pool aastat on Euroopa Liitu muutnud rohkem kui miski muu pärast Ida-Euroopa riikide liitumist 2004. aastal.

Lühidalt, naiivsust on palju vähemaks jäänud. Euroopa ei ela enam maailmas, kus sõjalise julgeoleku tagamisel loodetakse peamiselt ameeriklastele. Enam ei usuta, et majandussidemed muudavad sõja ja agressioonid mõttetult kalliks ja seetõttu võimatuks. Saadakse aru, et ühiskonnale hädavajalike majanduses, eriti strateegiliste kaupa (energia, toorained, tootmisvõimekused Euroopas) osas tuleb arvestata ka julgeolekumõõtmega.

Muutunud Euroopat peegeldas ka Ursula von der Leyeni 14. septembril Euroopa Parlamendi ees peetud aastakõne. Komisjoni president läks Euroopa Parlamenti koos Ukraina esileedi Olena Zelenskaga, kellega koos lendas pärast kõne lõppu Ukrainasse.

Kuigi oleme näinud Euroopa suurte riikide kõhklusi Ukraina toetamisel ja sõjalist abi ei ole alati antud piisavalt, reageeris Euroopa Liit Venemaa alustatud sõjale siiski otsustavalt. Sõjalise abi andmine Euroopa Liidu eelarvest, kuus sanktsioonide paketti Venemaale, mis tõid muuhulgas kaasa ligikaudu tuhande ettevõtte lahkumise Venemaa turult, Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga liitumise käivitamine, sõjapõgenikele kiire ajutise kaitse ja efektiivse abi andmine on otsused, mis murdsid mitmed Euroopa Liidus aastakümneid valitsenud dogmad.

Tasapisi jõuab ka suurte Kesk-Euroopa riikide poliitikute, tippametnikeni ja ettevõtete juhtideni arusaam, et senine Venemaa-poliitika on läbi kukkunud. See pole sõja tõttu pausil, vaid on alaliselt muutunud. Ursula von der Leyen tunnistas oma kõnes, et Euroopa oleks pidanud rohkem kuulama neid, kes ütlesid, et Putin ei peatu. Oleks pidanud kuulama Venemaa ja Valgevene opositsiooni, Balti riike ja Poolat. Von der Leyen kinnitas, et sanktsioonid Venemaale jäävad.

Komisjoni president tõi välja, et Euroopa on andnud Ukrainale rohkem kui 19 miljardi eest finantsabi ja seadis sihi Ukraina ülesehitamisele. Kindlasti saab selles EL-il olema väga oluline roll. Esiteks läbi investeeringute avalikku taristusse. Von der Leyen teatas kolmapäeval komisjoni ja Ukraina ühisalgatusest koolide taastamiseks, millesse investeeritakse sada miljonit eurot. Teiseks, Ukraina majanduse taaskäivitamisel. Majanduskeskkonda parandab suurem lõimumine Euroopa siseturuga ja loodetavasti peatselt Ukrainasse tehtavad välisinvesteeringud.

Küll võib meid veidi murelikuks teha see, et uusi samme Ukraina toetamisel Ursula von der Leyen ei maininud. Juttu ei olnud uutest sanktsioonidest, viisakeelust või veel suuremast sõjalisest abist. Uuteks sammudeks on konsensust Euroopa Liidu sees järjest keerulisem leida. Komisjoni president ei rääkinud ka sõjakuritegude uurimisest ega sõjapõgenike vastutusele võtmisest.

Venemaa alustatud sõda on muutnud Euroopa majanduse olukorra keeruliseks. Eestlased on väga mures kõrgete energiahindade pärast, kuid kui Soome ja Rootsi välja arvata on Eesti elektrihind praegu EL-is üks odavamaid. Mujal on olukord hullem. Varasem naiivsus maksab Euroopale nüüd kätte. Lisaks sellele, et aastakümnete jooksul muututi sõltuvaks odavast Vene gaasist, asus komisjon olukorda parandama liiga hilja.

Muidugi on energiaturu reformimine palju keerulisem ja aeganõudvam ülesanne kui vaktsiinide ja isikukaitsevahendite ühine hankimine ja koroonakriisi lahendamine. Kuid praegu on EL ikkagi olukorras, kus Vene gaasile ei ole piisavalt alternatiive, riikidevahelisi ühendusi ja LNG-taristut ei ole piisavalt ning turukorraldus ei toimi.

Ursula von der Leyen oli EL-i riikide gaasiga varustamise osas optimistlik. Vene torugaasi osakaal on langenud 40 protsendilt üheksale protsendile. Otsitud ja leitud on alternatiivseid tarnijaid. EL-i gaasihoidlad on erinevalt eelmisest talvest 86 protsendi ulatuses täidetud. Kuid ta tõdes ka, et sellest ei piisa.

Energia kokkuhoid on paratamatu ning komisjon esitab meetmed elektritarbimise vähendamiseks. Lisaks teeb komisjon ettepaneku odavat elektrit tootvate ettevõtete kasumile ülempiiri seadmiseks ning riigiabi reeglite ajutiseks muutmiseks, et riikidel oleks võimalik anda garantiisid keerulises olukorras olevatele energiaettevõtetele.

Komisjon töötab ka gaasi hinnale lae kehtestamisega ja elektrituru reformiga, et tarbijad saaksid kasu taastuvenergia madalatest hindadest. Ent enamuse nende ettepanekute täpne väljatöötamine võtab veel aega ja kiireid lahendusi elektrituru reformimisel ja elektri hinna alandamisel Euroopa Liidult oodata ei maksa.

Pikas plaanis võib väikse ettevaatlikkusega väita, et Euroopa saab Vene naftast ja gaasist vabaks. Ja suurendab oluliselt taastuvenergia tootmisvõimsusi. Ursula von der Leyen kuulutas kõnes välja vesinikupanga loomise, mille kaudu investeeritakse vesinikuturu ülesehitamisse kolm miljardit eurot.

Tõsiselt tegeleb komisjon ka Euroopa majanduse sõltumatuse suurendamisega, otsitakse võimalusi autokraatlikest riikidest sõltuvuse vähendamiseks ja töötatakse välja kriitilise tähtsusega toorainete õigusakt.

Ursula von der Leyen rõhutas oma kõnes sedagi, et Ukraina, Moldova, Gruusia ja Lääne-Balkani riikide koht on Euroopa Liidus. Aktiivne laienemine, eriti itta, on Euroopa Liidu jaoks suur poliitika muutus ja lihtsalt niisama seda mitmete riikide vastuseisu tõttu ka ellu viia ei suudeta.

Ennekõike just sellepärast oli komisjoni presidendi kõnes veel kaks uut algatust, vastutulekud Euroopa suurtele, Saksamaale ja Prantsusmaale. Komisjoni president lubas teha ettepaneku Euroopa Tulevikukonvendi Euroopa aluslepingute muutmiseks.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on öelnud, et uute riikide liitumine ei saa toimuda ilma Euroopa Liidu toimimise reformideta, sest 35-36 liikmega halvaks praegune otsustamise mehhanism EL-i tegevuse. Saksamaa näeb laienemise eeltingimusega ühehäälsuse nõude kaotamist ning parlamendi liikmete ja komisjoni volinike arvu lahti sidumist liituvate riikide arvust.

Ursula von der Leyen on pardale võtnud ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni idee luua Euroopa poliitiline ühendus, mis koondaks samameelseid riike, kes pole veel EL-i liikmed, või ei tahagi selleks saada (näiteks Ühendkuningriik).

Euroopa Liidu toimimise reformimine ja aluslepingute muutmine on keeruline aastatepikkune arutelu. Aluslepingute muutmine eeldab muudatuste ratifitseerimist kõikides riikides, sageli rahvahääletustel. Laienemise sidumine EL-i sisemiste reformidega võib Ukrainale ja teistele liituda soovijatele tähendada, et nende Euroopa Liidu liikmeks saamine lükkub kaugele tulevikku.

Võitlus geopoliitilise mõju pärast ja demokraatlike väärtuste eest jätkub ka pärast sõja lõppu ja Ukraina võitu. Eesti ja kogu Euroopa huvides on, et Euroopa Liit ei langeks kriisi teraviku möödudes tavapärasesse rütmi ja sisekaemusesse ning ei kaotaks otsustavust ja teravust demokraatliku maailma eest võitlemisel.

Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.