WaPo: Analüüsi kohaselt venelaste sõjahuvi raugeb

Jalakäija möödumas Vene propagandaplakatist
Jalakäija möödumas Vene propagandaplakatist Autor/allikas: SCANPIX/Yuri KADOBNOV / AFP

Küsitlusuuringutel ja fookusgruppidel põhineva analüüsi kohaselt on Vene-Ukraina sõja vastu viiendik venelastest, veel märtsis oli sõjale vastu vaid 14 protsenti Vene elanikkonnast, vahendab The Washington Post.

Enamus venelastest Venemaal toetab sõda ning usub, et Vene pool on sõjas õige pool.

Siiski on sõjatoetus alates märtsist langenud ning erinevate küsitlusuuringute käigus on ilmnenud vastanute seas ärevus, šokk ja hirm käimasoleva sõja tõttu.

Viimase küsitlusuuringu kohaselt toetab Venemaa sõda Ukraina vastu 75 protsenti vastanutest, veel märtsis oli toetus sõjale 81 protsenti.

Carnegie keskuse analüütiku Andrei Kolesnikovi ja Levada keskuse direktori Denis Volkovi poliitanalüüsi kohaselt on Vene inimeste huvi sõja vastu raugenud.

Samas analüüsi kohaselt üsna vähesed venelased usuvad, et Venemaa saab sõjas lüüa või et Venemaa on sõjas "paha pool".

Analüüs põhineb küsitlusuuringutel, mis teostati veebruarist augustini ning fookusgrupi intervjuudel, mis viidi läbi märtsist maikuuni.

Kolesnikovi ja Volkovi sõnul ei ole Putinil Vene ühiskonna täit toetust ning tegelikult olukord on keerulisem. Kahe autori hinnangul suurendas sõda olemasolevaid lõhesid Vene ühiskonnas, sealhulgas Putini režiimi toetamise küsimuses.

Väidetavalt on sõja toetamise küsimuses eri meelel olevad inimesed oma seisukohtades radikaliseerinud ning see viitab kasvavale konfliktile Vene ühiskonnas.

Kolesnikovi ja Volkovi sõnul on tekkimas selge vahe nende vahel, kes sõda kindlalt toetavad (juunis 47 protsenti) ja nende vahel, kes sõda enamasti toetavad (28 protsenti).

Putini režiim on suutnud maha suruda avalikud protestid sõja algatamise vastu, kuna protestid ja Vene relvajõudude kritiseerimine on kriminaliseeritud.

Autorite hinnangul on kõnekas, et nende 28 protsendi hulgas, kes sõda enamasti toetavad väljendatakse suurema tõenäosusega ärevust, hirmu või õudu.

Sõja suhtes ambivalentsed venelased võivad tulevikus muutuda tulevase ühiskondliku rahulolematuse keskmeks. Seda eriti kui majanduslik olukord keskmise venelase jaoks halveneb, ütles Kolesnikov intervjuus.

Kolesnikovi ja Volkovi hinnangul on Venemaa 2024. aasta presidendivalimised tõenäoliselt samm suurema autoritaarse juhtimise poole, mille raames hakatakse otsima "rahvusreetoreid" ning püütakse näidiskohtuprotsessidega luua hirmuõhkkonda ning suruda maha vastuseisu Putini režiimile.

Analüüsi kohaselt on sõda toetavad 47 protsenti väga dogmaatilised oma seisukohtades ning uhked Venemaa sõjaliste sammude üle. Samuti tundub, et nad on omaks võtnud Kremli propaganda jutupunktid.

Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige mehed vanuses 45-50, kes saavad oma uudised põhiliselt televisiooni kaudu.

Kolesnikov toob samas välja, et samas peaaegu pool venelastest soovib rahukõnelusi Ukrainaga.

Sõja vastu olev viiendik ühiskonnast on enamasti nooremad inimesed, kes elavad suuremates Vene linnades ning kes saavad oma uudised põhiliselt internetist, mitte Vene riigitelevisioonist.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: The Washington Post

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: