Mõni päev tagasi nimetas Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõige aktiivsemaid Venemaa vastaseid riike Ida-Euroopas sõjaõhutajateks. Teisipäeval teatas Ungari peaminister Viktor Orban, et soovib kolme oligarhi eemaldamist Venemaa sanktsioonide nimekirjast. Need sammud jätavad mulje, et Euroopa on Venemaa suunal pehmenemas.

Kuid Euroopa Liidu südames Brüsselis on meeleolud hoopis vastupidised. Näiteks Euroopa Parlamendi väliskomisjoni prantslasest liikme Raphael Glucksmanni sõnul tuleks sanktsioonidele vinte veel peale keerata.

"Esiteks, me peaksime kehtestama viisakeelu. Teiseks, me maksame endiselt Vene gaasi eest. Me laseme venelastel endalt energia kaudu välja pressida. See oli viga algusest peale. Oleksime pidanud olema proaktiivsemad ja peatama Putini sõja rahastamise. Oleksime pidanud kehtestama embargo Vene gaasile algusest peale. See oli tohutu läbikukkumine Euroopa reaktsioonis Venemaa agressioonile Ukraina vastu," rääkis Euroopa Parlamendi liige, sotsialist Raphael Glucksmann

Praegu ei näe Glucksmann, et Euroopa Liidu Venemaa-poliitikas võiks tulla mingisugust lepitusmomenti. Samal seisukohal on ka sakslane Michael Gahler, kes esindab poliitilise spektrumi teist otsa. Tema sõnul tuleb senisest aktiivsem olla ka Ukraina relvatarnetes.

"Kõige olulisem on pidev, turvaline ning planeeritud relva- ja laskemoona tarnimine. Sellest ei saa üle ega ümber. See on võtmeküsimus. See on see kuhu me peame jõudma;" ütles Gahler, kes kuulub Euroopa Rahvaparteisse.

Seejuures soovitas ta Macronil ja teistel Euroopa suurriikide juhtidel sõnakuse asemel rohkem päriselt ära teha.

"Suured Euroopa Liidu riigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, saaksid teha enam. Ja nad peaksid ennast rivistama rohkem Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tegude järgi," lausus Gahler.