Kadri Simson ütles ERR-ile, et töö NordPooli läbipaistvamaks muutmise suunas käib.

"Esiteks analüüsime elektrituru disaini ning milliseid muudatusi on tarvis teha, et turudisain vastaks praegusele olukorrale. See töö on pisut pikema perspektiiviga kui praegused erakorralised meetmed, sihiks on tulla ettepanekutega välja järgmise aasta algul," rääkis ta.

Simson lisas, et peale selle on elektriturukorraldajad töötamas paralleelselt välja muudatusettepanekuid, et tehnilise hinnalae metoodika toimiks arusaadavamalt.

Reedel kogunevad Euroopa Liidu energiaministrid Brüsselisse elektrihinnale lae kehtestamist arutama. Euroopa Komisjon paneb nende ette ideed, mida president Ursula von der Leyen kolmapäeval tutvustas. Simsoni sõnul koosneb komisjoni ettevalmistatav pakett viiest elemendist.

Esiteks energiatõhusus, mille asjus on peamine ettepanek kohustuslik elektritarbimise kärpimine tiputundidel. Kuna hinnatippe põhjustavad enamasti gaasijaamad, saab sel viisil otseselt vähendada ka gaasitarbimist.

"Teiseks, kõigi teiste elektritootjate tulu on täna elektribörsil sõltuvuses gaasijaamadest. See seos on võimalik meie ettepaneku alusel lahti ühendada, kui seame taastuvenergia tootjatele ja teistele madalama hinnaga tootjatele tulu ülempiiri," selgitas energeetikavolinik.

Kui seada tulu ülempiir taastuvenergia tootjatele, siis ei saa puutumata jätta ka praegu erakordseid kasumeid teenivaid fossiilkütusefirmasid. Seetõttu on kolmas ettepanek, et ka need ettevõtted annaksid solidaarse panuse, vältimaks kogu rahalise koormuse jäämist ainult madala hinnaga elektri tootjatele.

"Lisaks peame tagama energiaettevõtete likviidsuse, kuna turu volatiilsuse tõttu peavad nad vastama erakordselt kõrgete tagatiste nõudele. Euroopa Liidu roll jääb selles punktis koordineerivaks, sest garantiisid pakuvad riigid ja finantsasutused," märkis Simson.

Gaasi puhul puudutab hinnalagi eelkõige Vene torugaasi

Viimane osa ettepanekutest puudutab gaasi hinnalage. Selles osas näeb komisjon eelkõige mõtet Vene torugaasile hinnalae kehtestamises, aga kuulab voliniku sõnul huviga liikmesriikide vaateid.

Lisaraha, mis tekib energiafirmade tuludele piiri seadmisest, tuleb liikmesriikidel suunata tarbijatele taskukohasema energiahinna saavutamiseks.

Küsimusele, kuidas vältida praegust olukorda, kus börsil määrab hinna viimane pakkuja ja selleks on sageli gaasijaamade kallis elekter, vastas Simson, et gaasijaamadele hinnalae kehtestamine võib tähendada, et teatud tiputundidel ei jätku elektrit kogu nõudluse katmiseks või peab keegi hinnalae ja gaasijaama hinnapakkumise vahe subsideerima, nagu teevad näiteks Hispaania ja Portugal. 

"Aga nagu just selgitasin, plaanime me kehtestada tulu ülempiiri niinimetatud inframarginaalsetele tehnoloogiatele, mis praegu teenivad kõrge gaasi hinna tõttu suurt lisatulu. Hinnalagi oleks sellisel tasemel, et katab tootmiskulud ning motiveerib endiselt taastuvenergiasse investeerima," selgitas ta.

Simson lisas, et kuna hinnalae kehtestamine gaasile on riskantne, tegeldakse fossiilkütustel põhineva elektri suurte kasumitega maksustamise kaudu.

Simson tutvustab komisjoni välja töötatud erakorralisi meetmeid üksikasjalikumalt reedesel Euroopa energeetikaministrite erakorralisel kohtumisel.