Euroopa Liidu energiaministrite kohtumisel sai selgeks, et Euroopa Komisjoni viiest välja käidud ideest elektrihinna ohjeldamiseks ei pälvi toetust vaid üks. Selleks on hinnalae seadmine Vene torugaasile, mida Eesti tugevalt toetas.

"Näiteks Ungari on täiesti vastupidisel seisukohal, ei toeta mitte mingisugust hinnalage Vene gaasile. Aga ma ütleks, et enamik liikmesriike toetas, aga üksmeelsust või konsensust selles küsimuses kindlasti ei saavutatud," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ent ülejäänud neli ehk tiputundide energiatarbimise vähendamine, energiafirmade kasumite maksustamine ning elektritootjate rahaline kindlustamine vormuvad järgmisel nädalal ilmselt ametlikuks ettepanekuks.

"Need kõik neli on tegelikult ettepanekud, mida on vaja kriisiolukorraks – nad on lühiajalised, suunatud tegevused, mis ei muuda laias laastus Euroopa elektrituru toimimist, aga lahendavad täna põletavaid probleeme," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

"Seda, et gaasi hind põhimõtteliselt elektri hinnast lahti siduda, ma ütleks ka, et enam-vähem üle laua toetatakse. Küsimus on, kuidas seda teha. Arvestades, et liikmesriikide energiavarustatus allikate mõttes on erinev, siis eelistused on, et kes tahaks gaasi hinnalage, kes sooviks keerulisemaid sekkumisviise. Otsust sellest, kuidas sekkuda, ei tehtud," ütles Sikkut.

Seega tutvustab komisjon järgmisel nädalal ettepanekuid, mis ministrite ametliku heakskiidu saavad septembri lõpus.

Simsoni sõnul võiks otsused elektri hinda kohe mõjutada. "See tegelikult saab mõju avaldada kohe, sest me anname nende ettepanekutega liikmesriikidele võimaluse saada lisavahendeid, millega kodutarbijate hinnatõusu leevendada. Ja see ongi vajalik selle sügise meede," ütles Simson.

EL-i riigid tahavad elektritootjatele kasumilae kehtestamist. See puudutaks neid firmasid, kes ei kasuta elektri tootmisel gaasi.

"Otsides võimalusi tarbijate kasvavate arvete vähendamiseks, palusid ministrid Euroopa Komisjonil ette valmistada erakorralised meetmed, sealhulgas laiema gaasihinna ülempiiri kehtestamist, mis pole suunatud konkreetselt Venemaa vastu," selgub kokkuvõttest, mille avaldas EL-i eesistujariik Tšehhi. 

Elektri hind on viimase aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, kuna see on seotud gaasi hinnaga. Gaasi hind on praegu umbes kümme korda kõrgem kui aasta tagasi.

"Komisjoni soovitatud meetmed, mis võtavad osa sellest kasumist ja suunavad tagasi tarbijatele, on mõistlikud," ütles reedel Iirimaa keskkonnaminister Eamon Ryan. 

Komisjon avaldab ettepanekute üksikasjalikumad plaanid eeldatavasti järgmisel nädalal. Kaks EL-i diplomaati ütlesid uudisteagentuurile Reuters, et energeetikaministrid võivad kuu lõpus pidada uue erakorralise koosoleku, et kinnitada siis lõplikud meetmed. 

"Kõigil on lahenduse leidmisega kiire," märkis Rootsi energeetikaminister Khashayar Farmanbar.

Ministrid loobusid Vene gaasile hinnalae kehtestamisest

Kesk-Euroopa riigid kardavad, et Venemaa peatab siis täielikult gaasitarned Euroopasse. 

"Kui piirhind kehtestatakse ainult Vene gaasile, tooks see kaasa Venemaa gaasitarnete kohese katkemise," ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto. 

Itaalia keskkonnaminister Roberto Cingolani ütles, et 15 EL-i riiki toetasid hinnalae kehtestamist, mis kehtiks kogu gaasiimpordile. 

"Kolm riiki toetasid piirhinna kehtestamist ainult Vene gaasile," ütles Cingolani.

"Kui panna hinnalagi kogu gaasile, siis on suur tõenäosus, et meil tekib gaasipuudus," ütles Hollandi energiaminister Hans Vijlbrief.

"Selleks, et elektri ja gaasi hind lahti siduda või praegu turul teenitavaid kasumeid maksustada või osa sellest hüvitiste jagamiseks kasutada, seal konkreetse mehhanismi osas kokkulepet ei saavutatud. Ja kõige vastuolulisem oli meede, mis tegelikult energia hinda oluliselt ei mõjuta, aga on väga olulise poliitilise kaaluga ehk Vene gaasile hinnalae panemine. Eesti seisukoht on selgelt, et muidugi, nii madal hinnalagi kui võimalik, veel parem oleks sanktsioon. Aga näiteks Ungari on täiesti vastupidisel seisukohal, ei toeta," rääkis Eesti majandus- ja taristuminister Riina Sikkut "Aktuaalsele kaamerale".