X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ungari ei näe vajadust uuteks sanktsioonideks Venemaale

Vene välisminister Sergei Lavrov (vasakul)  ja Ungari välisminister Peter Szijjarto kohtusid sel nädalal ÜRO-s.
Vene välisminister Sergei Lavrov (vasakul) ja Ungari välisminister Peter Szijjarto kohtusid sel nädalal ÜRO-s. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Ungari hinnangul ei peaks Euroopa Liit kehtestama Venemaa suhtes täiendavaid sanktsioone ning eriti ebavajalikud oleksid piirangud Vene energiale, ütles riigi välisminister Peter Szijjarto.

"Meie positsioon on väga selge. Me ei näe mingeid ratsionaalseid põhjuseid uueks sanktsioonide paketiks, eriti kui jutt käib energeetikast. See on meie jaoks selgelt punane joon," ütles Szijjarto neljapäeval, kui ta kohtus New Yorgis ÜRO peakorteris oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga.

Szijjarto ütles, et Ungari võimud ei taha panna ungarlasi maksma konflikti eest Ukrainas, millega neil mingit pistmist ei ole.

"Muidugi, kui esitatakse kava, siis me osaleme aruteludes, aga me ei anna oma nõusolekut mitte millelegi, mis läheks vastuollu meie riiklike huvidega," lisas Ungari välisminister.

Szijjarto ütles ka, et kohtub järgmisel nädalal Viinis Vene tuumaenergia ettevõtte Rosatom juhi Aleksei Lihhatšoviga, et kooskõlastada Ungarisse 2030. aastaks rajatava tuumajaama ehitusgraafik.

Euroopa Liidu välisministrid leppisid kolmapäeval New Yorgis peetud mitteametlikul kohtumisel põhimõtteliselt kokku uue sanktsioonide paketi kehtestamises Venemaale, pärast seda, kui Kreml oli välja kuulutanud mobilisatsiooni ning president Vladimir Putin ähvardanud maailma tuumarelvaga.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles neljapäeval, et Putini väljakuulutatud osaline mobilisatsioon ning pseudoreferendumite korraldamine okupeeritud alade liitmiseks Venemaaga on alus uutele Euroopa Liidu sanktsioonidele.

Komisjoni teatel puudutavad uued sanktsioonid üksikisikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes toetavad sissetungi Ukrainasse. Samuti kehtestatakse täiendavad piirangud tsiviiltehnoloogia Venemaale eksportimisele.

Ajakirjanduses on räägitud, et Vene naftale võiks kehtestada hinnalae, mis kehtiks detsembrini-veebruarini, mil Euroopa Liidu riigid nagunii loobuvad Vene naftast, kui välja jätta Družba naftajuhtme otsas olevad Kesk-Euroopa riigid. Samuti on mainitud luksuskaupu ja teemante, mille puhul võib eeldada Belgia, Itaalia ja Prantsusmaa vastuseisu.

Szijjarto oli ainus Euroopa Liidu välisminister, kes Lavroviga New Yorgis kohtus.

"Sõjast põhjustatud inflatsioonile ja kõrgetele energiahindadele on vaid üks lahendus: rahu. Ungari tahab rahu. Kasutades ära ÜRO pakutavaid võimalusi, ütlesin seda ka kolleeg Lavrovile, kahjuks ainsa EL-i välisministrina," kirjutas Szijjarto sotsiaalmeedias kohtumise järel.

Euroopa Ülemkogu leppis mai lõpus kokku Venemaa naftaembargos, andes erandi Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale, millel puudub väljapääs merele ning mis saavad oma nafta ainult torujuhtme Družba kaudu.

Agentuur Bloomberg teatas reedel, et Euroopa Liidu liidrid püüavad jõuda kiirelt poliitilisele kokkuleppele Vene naftale hinnalae kehtestamiseks. Kokkuleppele jõudmine on raske, kuna see nõuab liikmesriikide ühehäälset heakskiitu ning eri riikidel on erinevad energiakandjate vajadused.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Interfax, Facebook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: