Ta kirjeldas, kuidas vanema põlvkonna meelest olid Vladimir Putinil head argumendid Ukrainat rünnata. Kuid sama pere noored, sageli haritumad, Euroopas reisinud ja laiema suhtlusringiga, asuvad Ukrainat südilt kaitsma. Kodune sõnasõda lõpeb iga kord tüli ja üksteise peale karjumisega. Või siis sõnatu kokkuleppega kogu teemat pereringis üldse vältida.

Metlevi hinnangul traumeerib see kogu perekonda, lõhub inimestevahelisi suhteid ja need mõjud kanduvad järgmiste põlvkondadeni. Ta meenutas paar kuud enne agressiooni algust Eestis peetud väitlust teemal, kas keelata siin kremlimeelsed vene telekanalid. Valdavaks jäi arvamus, et ei maksa neid torkida, küll hääbuvad isegi. "Just see "ärme torgi" on minu meelest kujundanud praeguseid konflikte vene peredes," ütles ta.

Vene kogukond on lõhenenud, kuid Metlevil on lootust, et teist tüüpi, euroopalikumate vaadetega vene poliitikuil tekib eelolevatel valimistel rohkem võimalusi.

Kolmandikul muukeelseist eetilised ja moraalsed valikud

Sergei Metlev viitas saates värskele uuringule, mille kohaselt arvab 32 protsenti Eestis elavatest muukeelsetest, et Vladimir Putinil on kõiges õigus ja nad usaldavad teda. Teine kolmandik toetab Eesti riiki, Eesti valikuid ja on moel või teisel Eesti patrioodid ning kolmas kolmandik väldib seisukohavõttu, tahab oma elu vaikselt ja kedagi segamata ära elada.

"Just neil tuleb endale iga päev tõestada, et nad ei ole genotsiidi poolt ja et Putin ei ole nende president, kuid teisalt tuleb neil mõista oma sõpru ja tuttavaid, kes ütlevad, et hästi panevad Ukrainas ja tulgu siia ka. Eestlased on oma suhtumistes Ukraina sõtta, punamonumentidesse ja eestikeelsesse haridusse ühtsed, aga venelased Eestis omakorda lõhestatud," rääkis Metlev ning lisas, et Eesti riigil ei ole valikuid: neile, kes siia Putinit kutsuvad, tuleb koht kätte näidata.

Sergei Metlev tunnistas, et arvestas Narvast punatanki minema viimisel järel palju jõulisema ja ulatuslikuma reaktsiooniga, ent Narva kogukond jäi suhteliselt rahulikuks. Ta loodab, et Eesti otsustavus punamonumendid avalikust ruumist ära viia toetab eestimeelseid venelasi ja nende üldisemat kuvandit: eesti venelaste identiteet ei saa olla seotud autoritaarse Vene riigiga.

Vaba eesti ajakirjandus vene keeles

Sergei Metlev oli napilt 17, kui ta vene koolide õpilasesinduste assamblee peasekretärina osales avalikes diskussioonides ja lükkas ümber tollase Vene suursaadiku Nikolai Uspenski sõnad, justkui ei lubataks Eesti vene koolides õpilastel vene keeles rääkida ja vallandataks vene õpetajaid.

Järgnenud süüdistuste laviin, nn näidiskohus koolis ja tapmisähvardused sotsiaalmeedias "küpsetasid" Metlevit sedavõrd, et kodanikuühiskonna erinevaid tasandeid läbinuna juhib ta nüüd Postimehe venekeelsete väljaannete toimetust. Ta on kogunud enda ümber noori, julgeid, hea haridusega ning mõlemas keeles kirjutavaid ajakirjanikke, kellel on ühine eesmärk: teha läänelike põhimõtete kohast eesti ajakirjandust, aga vene keeles. Nende lood eestivenelaste elust ilmuvad eestikeelses Postimehes, palju tõlgitakse ka eestikeelseid artikleid vene keelde, et meie inforuum oleks ühtne. Ka saates toodud näited vene perekondades on lähiajal plaanis avaldada.

Pikem intervjuu Sergei Metleviga on 10. septembril kell 12.05 Vikerraadio saates "Kajalood". Saatejuht on Kaja Kärner.