Kui üle-eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder (Keskerakond) kärpis riigimetsa raielanke rohkem kui tuhande hektari võrra, siis Möldri mantlipärija ja erakonnakaaslane Erki Savisaar lubas RMK-l taas rohkem raiuda. Nüüd teeb praegune minister valitsusele ettepaneku jätta see raiemaht selleks aastaks jõusse.

"Kui praegu minna väga jõuliselt vähendama riigimetsa raiemahtu, siis see võib anda veel halvema seisu talvele vastuminekuks meie kaugkütjatele ja inimestele, kes on väga üheselt seotud hakkega või puiduga, mida energia saamiseks kasutatakse," ütles Kallas.

Pikemas perspektiivis tahab minister tuua kogu Eesti metsa aastase raiemahu praeguselt 11,5 miljonilt tihumeetrilt alla 10 miljoni.

"Vaatame selle talve ära, ehk juba kevadel sooviksime selle üle vaadata eeldusel, et olukord on normaliseerunud ja energiahinnad on  hakanud liikuma allapoole. Me räägime ikkagi ühest talvest, kriisiolukorrast, aga suures pildis igal juhul soovin, et raiemahud Eestis läheksid alla ja seda nii suures pildis kui RMK raiemahtude vaates," lausus Kallas.

Keskkonnakaitsjate jaoks on ministri otsus selge pettumus.

"Olukord on see, et raiemaht on järjest suurenenud ja metsamajandamise intensiivsus on äärmuses ja metsa säilitamisest kindlasti rääkida ei saa. Miinimumina oleks vaja väike langetus, mida minister Mölder plaanis, ja teiseks tuleks kindlasti tõmmata pidurit ka kuivendussüsteemide ja teede massilisele rekonstrueerimisele, mis ka hävitab loodust igapäevaselt," rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Metsa- ja puidutöösturid omakorda väidavad, et juba praegused raievõimalused jäävad puidu vajadusele alla.

"Täna kõige suurem puudus on energeetikavaldkonnas. See on põhjustatud raietööde piirangutest kevadeti, mil tavaliselt varuti metsa vaheladudesse hakkehunnikuid, mida pole olnud võimalik kaks aastat planeeritud mahus teha. Nüüd on lisaks energiakriis ja selle tõttu suurenenud nõudlus võimendab seda," lausus metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Raiemahtude vähenemine tõstab ka puidu hinda.

"Kui tooret on turul vähem, siis teeb see elu meil palju keerulisemaks. Hinnad tõusevad toormel, sellest sõltuvad ka toodete hinnad, mida me välja müüme. Töötajatel on keerulisem – nad ei tea, kas homme on mõtet tööle tulla, kui palki ei ole, sellest hakkab kõik peale," rääkis AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin.