Novembrist alustab tööd riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus juhatuse esimees Mikk Marran. Siiani on uus juht pälvinud hoolega kriitikat, sest ta ei oma metsandusvaldkonnas kogemust ja tema palk saab olema 11 500 eurot kuus.

Kogemuse puudumine võib rõõmustavalt tähendada, et uus juht ei oma seoseid puidutööstuse oligarhidega ja 11 500 eurot kuus on meie suurima ühisvara ühishuvides hoidmise eest pigem väike summa, eriti arvestades väljakutseid, mille RMK eelmine raieäärmuslik juhtkond uuele pärandab.

Ootasin pikisilmi, millal meedias algab laiapõhjaline ühiskondlik arutelu riigimetsade majandamise üle, sest uued väljakutsed ja uus juhtkond pakub selleks küllaga põhjuseid. Jutt on ju veerandist Eestimaast, mis kuulub meile kõigile ja millega toimetamine puudutab meid kõiki. Arutelu asemel on senini peamiselt tulevast juhti arvustatud, selmet eelmiste juhtide toimetamisi vaagida ja nende vigademerest tulevikuks õpetust otsida.

Peatselt ameti maha panev juht Aigar Kallas on väitnud, et ta tegi RMK-st rahamasina ja osad poliitikud on seda riigiasutust nimetanud kasulikuks lüpsilehmaks. Ja tõesti tundub: lüpsilehm on antud lihuniku kätte lihastamisele ja kiirest tulust rikastuvad mõned töösturid.

RMK on muudetud Eesti kõige suurema negatiivse keskkonnamõjuga ettevõtteks ja sellele tiitlile konkureerib veel vaid põlevkivitööstus. Kui põlevkivist on paratamatult tulnud meie elektrienergia, siis millega vabandada riigimetsade rüüstavat majandamist.

RMK peab taas hakkama teenima ühishuve ja kiirkorras muutuma laristavast intensiivmajandajast meie riigimetsade hoidjaks. Selleks peab lõpetama suurtöösturite kestvuslepingutega soosimise, riigimetsast varutud puit peab jõudma suunatult sisetarbimisse ja lepingutega sünnib toetada vaid pikaajaliste toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid.

Vastuvõetamatu on Eesti rikkaimate inimeste vara jätkuv kasvatamine meie puhkemetsade, kodumetsade, loodusväärtuste, keskkonna hea seisundi, kliima ja puiduressursi stabiilsuse arvelt.

RMK ei tohi soosida tööstureid, kes puiduressursi massilise vahendamise kaudu on teeninud rikkuse ja võimu, mis ohustab täna juba Eesti demokraatia tervist. Lõppema peab turu puiduga üleujutamise ebaloogika, mis on kasvatanud ressursimahukat ja väheväärindavat tööstust ning pärssinud sektoris uuendustegevust.

Vääramatu on riigimetsades lageraiepõhisest majandusest täielik loobumine, mis ühtib ühiskondliku ootusega, samuti kohustusega säilitada ja hoida riigimetsas eelkõige keskkonna, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtuseid.

Teadlased on jõudnud ühisele arusaamisele, et elurikkuse- ja kliimakriisis ägava planeedi päästmiseks on hädavajalik senisest väga palju suuremal määral hoida elu ja elu on meil kõige enam just metsakooslustes. Teadlaste hinnangul peab tänasega samaväärse elukeskkonna säilimiseks vähemalt pool planeeti võtma kaitse alla.

Euroopa Liidu liikmesriigid ja suurem osa ülejäänud arenenud maailmast on võtnud järgmise kaheksa aasta eesmärgiks kaitsta tõhusalt vähemalt kolmandikku maismaast ja merest.

Eestil on vaja kõvasti pingutada ja eesmärgi saavutamiseks on vajalik täiendava ja tõhusa kaitse alla võtta sisuliselt kogu RMK hallatav riigimaa. Vaevalt soovime eramaade ulatuslikku täiendavat kaitse alla võtmist olukorras, kus riigimaid on selleks piisavalt ja riigimaade looduskaitseline väärtus on reeglina kõrgem eramaade omast. Metsade kaitsmine tähendab aga loodus- ja puhkeväärtust hävitavate lage- ja turberaiete lõpetamist.

Lõppema peab riigimetsades toimuv arutu tee-ehitus ja plaanimajanduslik kuivenduskraavide rekonstrueerimise ja hoolduse nime all kopaga ülekaevamine. Olukorras, kus osad külateed on raskelt liigeldavad ja põllutöömasinad peavad toidutootmiseks põldu pääsema mööda poriseid teid, rajatakse riigimetsa tuhandeid kilomeetrid kõige raskemat tehnikat kandvaid "maanteid" ja seda ka kaitsealadele, kus peab palgikoormal rekkaga järel käima mõne aasta peale korra.

Seejuures ostetakse oluline osa suurutsevaks tee-ehituseks vajalikust materjalist karjääridest, mis on ärimeestele antud endised RMK hallatud maad. Kuivendustööde rentaablusuuringud pärinevad 1960. aastatest, ometi ei takista see igal aastal kümnete miljonite eest üle kaevata sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid kraave.

Pole ilmselt vaja rõhutada, et raha raiskamise kõrval on siin tegu üdini kliima- ja keskkonnavaenuliku tegevusega. Kuivenduse tulemusel paiskub CO2-na atmosfääri püsivalt pinnasesse ladestunud süsinik, hävib niiskuslembene elustik, kahjustatakse täiendavate setete ja toitainetega veekogusid ja süvendatakse kliimamuutustega kaasnevat puude kasvu pärssivat kuivastressi.

Kindlasti vajab ümbervaatamist senise juhtkonna korraldatud PR-valedega rahva ajupesu ja oma kodumetsade eest võitlejatega vastandumine. Tänavu 2 300 000 puu riigimetsa istutamine on hiiglaslik õnnetus, mitte miski, mis kuidagi liigset raiumist vabandab. Nende miljonite istutatud puude valgustamiseks on raiutud ja raiutakse lähiaastatel kordades rohkem noori puid.

Neid puid, kes lageraiega hävitatud alale loodusliku taastumise käigus kasvavad ja milleõ säilitamisel kujuneks oluliselt parema tervisega elurikkam tulevikumets. Selle asemel istutame riigimetsas jätkuvalt massiliselt kuuski, teades, et kliima soojenemise tõttu surevad need suure tõenäosusega juba enne peenpalgiikka jõudmist. Himu lageraiuda ja seejärel istutada on RMK juhtkonnal olnud nii mõõdutundetu, et seda on tehtud isegi niisugustes pärapõrgutes, kus istutamas käiakse helikopteriga.

Teisalt vajab senisest enam väärtustamist nende RMK töötajate panus, kes päriselt riigimetsas ühishuvide, külastuskorralduse ja loodusväärtuste hoidmisega tegelevad. Ei ole loogiline, et kõige madalamapalgalised ja ülekoormatumad on need, kes riigimetsas puhkevõimaluste eest seisavad ja igapäevaselt meist maha jäävat rokka peavad koristama.

Esimene kiire samm paranemise teel peab olema riigimetsade lage- ja turberaiete mahu arvestuse kordategemine. Maha raiutavate metsade arvestusest peab välja jätma alad, mida lagedaks raiuda ei saa ega tohi – KAH-alad ehk asulate ümbruse, puhke-, kodu-, marja- ja seenemetsad, kõik kaitstavad metsad ja soometsad.

Loomulikult eeldab vigade parandus tervikuna uut juhtkonda, sest vigu teinud kalduvad parandustöö asemel neid salgama ja õigustama. Juhtkonnas raieäärmusluse säilitamine on vastuolus rahva ootustega ja toob kaasa jätkuva kodumetsade sõja, mis veelgi riigi juhtimise osas pettumist süvendab ja koledalt ühiskondlikku sidusust lõhub.

Ühiskonnas usalduse taastamiseks on möödapääsmatu RMK seniste juhtide tegevuse täpne ja sõltumatu auditeerimine, mis loob eelduse viltu kasvanud protsesside kohendamiseks. Siin on maailma jagu maailma parandustööd. Jõudu selleks uuele RMK juhile ja tõstku käsi, kes väidab, et sellega toimesaamine veelgi suuremat palka ei vääri.