20. oktoobril ütles keskkonnaminister Madis Kallas Vikerraadio saates "Uudis+" kõlanud intervjuus Arp Müllerile oma meelemuutuse kohta RMK raiemahu suhtes sõna-sõnalt järgmist:

"Ma tahan rahulikult kuulata osapooli, arutleda… Täna, rohkem kui kuu aega hiljem on toimunud siis kõigi osapooltega uuesti kohtumised. Ma olen saanud teadlastelt täiendavaid sisendeid ja need ongi need põhjused, miks ma nüüd ütlen, et tegelikult on aeg küps ka välja öelda, et vähemalt tänane keskkonnaminister viib valitsusse sellise eelnõu, kus siis on see vähendamine plaanis."

Ehkki minister Kallas väidab, et on kohtunud "kõigi osapooltega", ei ole ta siiski oma ametis oleku ajal leidnud hetkegi võimalust suhelda näiteks Eesti Maaülikooli metsandusteadlastega. Mitte kordagi. Ja nii kõlab taas ministri seisukohtades vaid tüüpiline ühepoolne metsasõja retoorika.

Kuulates ministri, ühe juhtiva sotsiaaldemokraadi vastuseid Arp Mülleri küsimustele võib märgata, et intervjueeritav juhindub ainult looduskaitse ja elurikkuse teemadest ning ei maini sõnagagi Eesti riigi konkurentsivõime säilitamist või riigi maksutulu allikaid. Küll aga samastab ta metsandussektori tööjõu ning raiemahu vähenemise seosed maakohtades millegipärast maakoolide kinnipanekuga. Selline võrdlus tekitab minus tõsiseid kahtlusi keskkonnaministri silmaringis.

Kahjuks ei tule tema metsandusalastele teadmistele kasuks ka asjaolu, et tema endises töökohas Saaremaal polnud talle õppematerjaliks praktiliselt mitte ühtegi tõsiseltvõetavat puidutööstuse ettevõtet nagu mandril, eriti Võrumaal. Seega ei põhine tema jutt mitte ekspertkogemusel, vaid sotside poliitilistel hoiakutel.

Toon oma hinnangu tõestuseks vaid ühe näite selle kohta, kui suure tähtsusega on kohalikule kogukonnale üks tugev tööandja, Võru külje all toimiv 343 töötajaga AS Barrus maksis ainuüksi 2022. aasta kolmandas kvartalis riiklikke makse 1,307 miljonit ning tööjõumakse 1,329 miljonit eurot.

Töökoha kadu mõjutab lisaks vallandatule endale ka tema leibkonda, mille keskmise suurus Eestis on 2,94 liiget. Just siin võimegi näha väga selget seost töökohtade kao ja maakoolide sulgemise vahel.

Jutt, et tooraine, st puidu saadavus ei olevatki esmane vajadus tootmise ja töökohade säilimisel, on lihtsalt lapsik. Huvitav, millest siis Kallase meelest puidutooteid valmistatakse? Ega mitte ometi mustikatest ja seentest? Remargi korras võib muidugi ironiseerida, et Eesti teadlased on tõesti leidnud lahenduse, kuidas seentest kadunukestele tuhaurne teha, aga see ei vii meid edasi.

Ajal, mil puiduturg töötas hästi, poleks RMK raiete pindala piiramisega midagi erilist katki olnudki. Küllap oleks vajalik puit erametsadestki kätte saadud. Ja tõele au andes, pole midagi katki ka praegu, sest turusituatsioonist tulenevalt langeb töötlemise tarbeks vajamineva puidu kasutamine niikuinii.

Sama juhtus ka eelmise kriisi ajal, kui 2001. aasta rekordkõrguselt, 8,08 miljoni tihumeetri pealt langes kogu Eesti uuendusraiete maht 2008. aastal 3,61 miljonini. Tol aastal toimusid raied peamiselt just riigimetsas. Raha oli riigile vaja ning tänu sellele jäid püsti mitmedki firmad vaatamata sellele, et paljud saeveskid lõpetasid tegevuse.

Tuleb arvestada, et energiapuitu raiutakse hoogsalt senikaua edasi, kuni gaasi, elektri ja süsinikukvoodi hind kõrgel püsib. Kuna ka paberipuidu hind püstitab rekordeid, raiuvad metsaomanikud tavalisest rohkem just sellist sortimenti, mida Eestimaal suuremas mahus väärindada pole võimalik. Oleme Euroopa liidu vabal turul ja kas tahame või ei taha, ühendatud anumate seadus kehtib ka siin.

Kas praegu siis tõesti meie riigil raha vaja pole?

Kõige tähtsam osa keskkonnaministri intervjuust puudutas aga plaanitavat VKG biotoodete tehast. Minister väljendas arvamust, et tehas tuleks teha väiksem, mis oleks Eesti metsamassiiviga kooskõlas. "Tehke väiksem!" jutuga lasti põhja ka kodumaiste investorite tselluloositehase kava. Seetõttu liigub tulevikuski suur osa puidust endiselt pelletiteks väärindatuna Eestist välja, kus läheb see ka taastuvenergia arvestusse. Rasvase koore paberipuu edasisest töötlemisest riisuvad tulevikus endiselt Soome ja Rootsi.

Aga tagasi olevikku. Põhjus, miks VKG biotoodete tehas peaks Kallase meelest väiksem olema, tulenes põhjusest, et puitu polevat. Siiski näitavad nii statistiline metsainventuur (SMI) faktiliselt kui ka argielu loogika selgelt, et noorte metsade osatähtsus suureneb proportsionaalselt võrreldes uuendusraiete mahuga. Ja neid on ajaloolistel põhjustel tehtud sellel sajandil palju. Et metsast ka tulevikus korralik mets saaks, tuleb teha harvendusraieid, millest väljatuleva peenpuidu väärindamiseks see tehas kavandatud ongi.

Minister ütleb intervjuus, et usaldab SMI-d. Lisaks usaldamisele on ülioluline, et minister ka mõistaks, mis see SMI on ja millist infot see materjal endas kannab. Kui ta sellest päriselt aru saaks, ei hakkaks ta saatejuhi küsimusele SMI kohta vastama hoopis metsanduse arengukava teemadel. Ta loeb sealt välja seda, et "…kuskohas on lubatud uuendusraied ehk lageraied, kuidas ja mismoodi me majandame või uuendame metsamassiive, et teemad on palju suuremad…" Kas ta ikka adub, et need pole samad asjad?

Kui korraks tõesti metsanduse arengukava mainida, siis edasine töö MAK2030-ga oli praeguse valitsuse koalitsioonilepingu üks punkte, kuid taas pole vastutav minister kordagi arengukava töögrupi juhtkoguga isegi ühendust võtnud. Tundub, et ta lihtsalt kardab maaülikooli metsandusteadlasi.

Kui siinkohal lisaks kommenteerida minister Madis Kallase esinemist kolmapäevases saates "Esimene stuudio", siis mitte midagi uut me sealt teada ei saanud, välja arvatud see, et kõik see, mis ei puutu looduskaitsesse ja elurikkusesse, pole tema asi ja sellega tegelgu teised.

Kokkuvõttes pole nentida muud, kui et valimised lähenevad hirmsa hooga.

Sotsid püüavad "pumba juures" olles oma häälekate väljaütlemistega olla rohelisemad kui Eestimaa Rohelised ongi. Sarnaste teemadega hingab kuklasse ka Eesti 200 ja nii ongi sotsiaaldemokraadid suure hooga oma valimispropaganda osaks võtnud RMK raiete pindala vähendamise, kuigi raiemaht väheneb niikuinii. Ehk siis Madis Kallas tormab loosungite lehvides ja punalipuga sisse lahtisest uksest.

Inimesed, olge valvsad! Tuletage meelde hurraa-ettevõtmisi, mis sotsidele nii omased on, olgu selleks kasvõi Jevgeni Ossinovski mälestusväärne alkoholiseadus, mis palju raha Eestist välja viis. Nüüd on aga külm talv tulemas. Loosungite ja flaieritega aga ahju ei küta.