Tõukerattarikkumiste kontroll moodustab Tallinna liikluspolitsei koormusest pea poole
Tõukerattajuhtidega juhtunud õnnetused on plahvatuslikult kasvanud. Politsei andmetel juhtub suvel päevas keskmiselt 2,2 kehavigastusega tõukerattaõnnetust ning 3,1 õnnetust sõiduautoga. Kuna sõiduautosid on kümneid kordi rohkem, siis sellises vaates on tõukeratas statistiliselt märkimisväärselt ohtlikum.
Elektrilised renditõukerattad ilmusid Eesti tänavatele 2019. aastal. Praegu valitsevad turgu Bolt ja Tuul, kelle tõukerattaid saab rentida vähemalt 12 Eesti linnas ja kellel on kahepeale ligi 6000 lenksuga sõidukit. Ühelt poolt reklaamiti e-tõukerattaid kui soodsaid, mugavaid ja võrdlemisi süsinikuneutraalseid sõiduvahendeid, teisalt on see toonud kaasa sõna otseses mõttes palju verd ja pisaraid.
Ametlikel andmetel oli 2021. aastal 222 kehavigastusega lõppenud tõukerattaõnnetust, ainuüksi tänavu esimese kaheksa kuuga juba 279. Lisaks hukkus 2020. aastal 49-aastane mees ja sel suvel 13-aastane poiss.
Kui võrrelda vaid eelmist ja käesolevat suve, on tõukerataste osalusel kannatanuga õnnetusi lausa 68 protsenti enam. Seejuures on ligi 30 protsenti õnnetusse sattunutest alkoholijoobes.
Kõikvõimalike tõukerattaõnnetuste ja -rikkumiste kontroll moodustab PPA liiklusennetuse teenuste esindaja Sirle Loigo sõnul juba 40 protsenti ehk peaaegu poole pealinna liikluspolitsei koormusest.
Asjatundjate sõnul on õnnetuste rohkus kombinatsioon teguritest: seadused lubavad tõukerattaga sõita nii kõnni- kui ka sõiduteel, mis tähendab, et kasutajatele tundub, et teha võib kõike. Tõukerattad tõmbavad eriti noori ja uljaid ning kasutajatel on mulje, et tõukeratta juhtimine alkoholijoobes pole nii suur patt kui auto juhtimine. Tagatipuks tuuakse välja Eesti linnade, eriti Tallinna kehvad teed ja kesine liikluskorraldus.
Kõige tüüpilisemad õnnetused on lihtsalt kukkumised, kokkupõrked kas teise tõukeratta, inimese või näiteks autoga, mitmekesi sõitmine tõukerattal, mis on mitte ainult ohtlik, vaid ka keelatud. Omaette teema on võimsad tõukerattad, mis suudavad arendada sõiduauto kiirust ja on seetõttu liikluses keelatud.
Õnnetustes viga saanute vanus ulatub ametlikel andmetel nelja-aastasest lapsest kuni 85-aastase pensionärini. Kusjuures üks asi on politsei arvepidamine, tegelik pilt on isegi hullem, kui lähtuda sellest, kui palju inimesi satub traumapunkti.
Kasvuraskused ja kuritarvitused tõukeratastega on toonud kaasa juba selle, et Tallinn ja Tartu piirasid renditõukerataste liikumiskiirust öösel, kuid pealinnas on arutlusel ka öiste sõitude täielik keelamine ja kõnniteedel sõidu piiramine.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Pealtnägija"