Kõrgete energiahindade tõttu on ettevõtete kulud kasvanud mitmekordselt ja olukord on raske, rääkis Rocca al Mare tennisekeskuse juhatuse liige Laur Kivistik.

"Noh, jämedalt on aastaga võrreldes elekter kasvanud kolm korda ja gaas kuni neli korda, mis on väga suur vahe," sõnas Kivistik.

Kivistiku sõnul on tennisekeskuses säästmiseks eri viise leitud. "Meil suvel olid elektrisaunad üldse kinni ja praegu küll panime lühikese perioodiga, tipptunnil, kui on kõige rohkem rahvast, saunad järgi. Praegu tundub, et me peame ka need sulgema, kuna saunakeris võtab omajagu elektrit," rääkis Kivistik.

Samuti on energiatarbimist proovinud vähendada Rae spordikeskus. Rae valla abivallavanema Tanel Tammela sõnul saab peamiselt reguleerida ventilatsiooni ja kütet. "Valgustus on suures osas heal tasemel, et on võimalik erinevaid tsoone välja lülitada ja valgustuse taset isegi sättida 50-75 protsendi peale näiteks," ütles ta.

Selleks et säiliks normaalsed treenimisvõimalused, ei saa aga säästmisega liiga kaugele minna.

"Väga palju kokku hoida ei ole võimalik. Teatud lukside arv peab väljakul olema kui inimesed mängivad ja ütleme nii, et me saame säästa üldkasutatavate ruumide pealt. Loomulikult ka siis, kui keegi ei mängi, on väljak ilma elektrita," rääkis Kivistik.

"Pneumohallis on tegelikult talvel nii või naa madalam temperatuur. Kui seal nüüd paar kraadi on madalam, kas see siis treeningut mõjutab, seda on keeruline öelda. Tõenäoliselt seal mitte, just treeningualadel. Aga muud - jõusaalid ja nii edasi, kindlasti see annab selles mõttes tunda treenimisvõimaluste kvaliteedi suhtes," sõnas Tammela.

Tõusevad ka trenni hinnad

Ettevõtete raskused kanduvad aga edasi ka igapäevaellu. Nii tuleb lisaks kõigele muule rohkem maksta ka näiteks laste trenni eest. Nii on nii Rae spordikeskuses kui ka Rocca al Mare tennisekeskuses hinnad varasemaga võrreldes veidi krõbedamad.

"Mõningal määral oleme tõstnud. On selge, et meie see piletimüügi tulu nii või naa meie kulusid ära ei kata ja kuskil tuleb see mõistlikkuse piir ette. Kui võtta siin üksikpileti hind, kui ma ei eksi, tõstsime poolteist eurot - ilmselt see kellegi rahakotti sügavat auku ei löö, aga kergelt oleme korrigeerinud jah," rääkis Tammela.

"Meie hooaeg algab septembrist ja esimene september tõusid hinnad jämedalt 10 protsenti. Kui oli 44 eurot meie tipptunni tennise tunnihind, siis nüüd on 49," ütles Kivistik.

Hinnatõusust ja säästmisest saadud rahast Tammela ja Kivistiku sõnul ilmselgelt kulude katmiseks ei piisa ja abi oodatakse valitsuselt.

"Kui turul on turutõrge, siis ei saa rääkida sellest, et fikseerime hinda. Toome siin näite, et Võru linn proovis oma allasutuste hinda fikseerida. Nad said riigihankele täpselt null pakkumist. Et mismoodi see fikseerimine siis käib, kui turul on tõrge ja nõudlus-pakkumine ei toimi. Sel juhul ilmselt peab tegema mingi otsuse kas siis Euroopa Liidu tasandil, valitsuse tasandil, et ka need ettevõtted, organisatsioonid, omavalitsused saaksid üleminekuaastal või siis üks-kaks aastat hakkama. Ilmselt tuleb mingisuguse meetmega välja tulla," rääkis Tammela.

Valitsus toetab investeeringuid ja väikeettevõtteid

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul jõudis valitsus ettevõtete toetamisel kokkuleppele. Ühe meetmena on tema sõnul plaanis laiendada ettevõtete investeeringutoetust, mis praegu kehtib vaid toidu- ja joogitootjatele.

"Küsimus ongi selle mahu suurendamises, et oleks võimalik ikkagi kümnetel ettevõtetel näiteks kellel liituda kaugküttega, kellel gaasilt minna mõnele alternatiivsele kütusele, panna oma soojuspump, päikesepaneelid," ütles Sikkut.

Tammela sõnul oleks hakkama saamiseks kasu universaalteenusest või hüvitisest. Kivistik tõi välja ka turu läbipaistvuse.

"Tänane see elektribörs ei ole ennast õigustanud, tundub segane, see ei ole nagu päris börsi põhimõtetel. Et seal võiks valitsus teha midagi, et see oleks nii-öelda läbipaistev ja teistel alustel, nii-öelda normaalse nõudluse-pakkumise vahekorras," ütles Kivistik.

"Ma ei näe, et miks ei võiks see universaalteenus ka ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele kehtida. Et või mingi muu toetusmehhanism näiteks, et üle minna siis teistele kütteliikidele, mis on ka selgelt kallis," ütles Tammela.

Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus Sikkuti sõnul kehtima ka hakkab.

"Kuna kodutarbija jaoks on nii-öelda see kõige soodsam lahendus juba leitud, nii efektiivsemad blokid kui ka hüvitis sinna juurde, siis ettevõtete jaoks see hind ilmselt kujuneb kõrgemaks. Aga samamoodi, nii nagu ei olnud kodutarbijate hind poliitiline otsus, täpselt samamoodi ei ole ta ka ettevõtete jaoks," ütles Sikkut.

Lisaks on plaanis likviidsusmeetmed. "Kui ettevõtetel ei ole vaja mitte toetust, vaid rahavoolist tuge, et talve üle elada ja olukorra normaliseerudes oma äritegevusega jätkata, siis sellisel juhul riik tuleb appi. Me ei võta neid riske endale, me ei otsusta mida ettevõte peab tegema, kas investeerima, arveid maksma, ennast kinni panema. Ettevõte otsustab seda ise, aga kui tal on vaja rahavoogude mõttes tuge, siis riik saab finantsinstrumenti pakkudes appi tulla," sõnas minister.

Selleks, et aga hinda alla tuua, tuleb Sikkuti sõnul tegeleda energiatarbimise vähendamisega, mis peab toimuma automaatselt.

"Selline tõsine tiputundidel tarbimise vähendamine saab tulla ainult süsteemsete või struktuursete lahendustega, mis on automaatsed ja ei sõltu ühe ettevõtte otsusest või sellest, kas keegi unustab nupu sisse lülitada või mitte," ütles Sikkut.

Detailselt paneb valitsus toetusmeetmed Sikkuti sõnul paika järgmiste nädalate jooksul.