Viis aastat tagasi ehitatud ministeeriumite ühendhoones on praegu kasutusel 60 protsenti pindadest ja kui ametnikud enda väljatöötatud juhistest kinni hakkavad pidama, siis reedeti on see maja edaspidi pime, sest kõik peavad hakkama kodust tööd tegema.

Rahandusministeeriumi energiasoovituste järgi tuleks riigiasutustes osa hoonest konserveerida, et viia küte ja ventilatsioon lubatud miinimumi. Ööseks lülitatakse välja hoonete dekoratiivvalgustus ning asutustes, kus sooja vee tegemiseks kasutatakse elektrit, hakkab edasipidi kraanist tulema vaid külma vett.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Kaur Kajaki sõnul on haiguspuhangu hirm asjatu, sest külmas vees bakterid ei levi.

"See annab iga riigiasutuse juhile kindluse, et nad on õigel teel, et kui nad alandavad näiteks temperatuuri, siis see ei põhjusta inimestele ebamugavusi ja töövõime ei langeks. Just seetõttu on neid suuniseid vaja," rääkis Kajak.

Tema hinnangul on kõige tõhusam ruumikasutuse optimeerimine. Kas see tähendab, et mõni korrus ministeeriumide majast jääb tühjaks, on asekantsleri sõnul vara veel öelda.

Järgmise aasta eelarvest eraldatakse kaks miljonit eurot kiire energiasäästu meetme jaoks.

"Meie soov on, et kõik avaliku sektori hooned käiakse vastava eriala spetsialisti või eksperdi poolt üle. Ta käib hoone üle, esitab hoone kohta vastava auditi või kontrollaruande, kus ta tuvastab kõige suuremad raiskamise kohad," ütles Kajak.

Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski sõnul on Eesti avalikud hooned üleköetud ning 10 kuni 15 protsenti energia kokkuhoidu on väga kergelt saavutatav.

"Kui temperatuur on 20 kraadi 24 kraadi asemel – neid üleköetud hooneid leiab meil küll ja küll –, siis me paneme pintsaku selga ja ei saa arugi," sõnas professor.

Ta möönis, et kui hoone küttesüsteem ei ole tasakaalus, võib temperatuuri alandamisel tekkida olukord, kus osa ruume on väga külmad, teised jällegi üleköetud.

Suurimat kokkuhoidu võiks Kurnitski sõnul saada asjatu energiakulu tuvastamisel.

"Näiteks kui ööseks jääb ventilatsioon tööle kas või osades ruumides, siis see tähendab nii küttekulu, elektrikulu. Kui jäävad mõned suuremad elektriseadmed tööle, mis ei peaks töötama, siis seda tavaline inimene, töötaja ei saagi aru, sest see ei paista välja. See paistab välja ainult energiaarvest," selgitas Kurnitski.

Tema kinnitusel ei kahjusta nädalavahetuseks temperatuuri alandamine 14 kraadini, nagu riiklik soovitus ette näeb, hooneid. Kõige enam pelgab ta, et asutused lülitavad ventilatsiooni välja. Seda võib teha vaid siis, kui inimesi hoonetes pole.

Tänava ja maanteede pimendamist rahandusministeerium ei soovitata, sest see võib kujutada ohtu turvalisusele.