Kallas: Haapsalu raudtee tuleb enne projekteerida, siis saab ehitada

Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa taasterahastu toetusest ilma jäetud Haapsalu raudtee ehitus on pandud pausile; ehitada saab seda siis, kui on raudtee projekteeritud, ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallas ütles riigikogus Keskerakonna saadikute arupärimisele vastates, et kuigi taasterahastust arvati Haapsalu raudtee ehitamiseks mõeldud raha välja, siis riigieelarves on ette nähtud raha raudtee lõpuni projekteerimiseks.

"Meil riigieelarves oli ju ka ette nähtud raha selle (raudtee) projekteerimiseks, et sellega edasi minna. Enne kui ei ole projekteeritud, ei saa ka ehitustöödega edasi minna, sealt pole võimalik edasi liikuda, need protsessid peavad toimuma üksteise järel," ütles Kallas.

Eesti Raudtee lähebki allesjäänud lõikude projekteerimisega, ütles septembri alguses Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Augustis sõlmis Eesti Raudtee Haapsalu-Saunja projekteerimistööde lepingu, projekt peaks valmima järgmise aasta novembris. Veel tänavu on plaanis välja kuulutada Haapsalu‒Rohuküla lõigu projekteerimishange.

Kallas kaitses ka valitsuse 30. juunil tehtud otsust arvata Haapsalu raudtee välja taasterahastust toetust saavate projektide seas, märkides, et kuivõrd taasterahastust saab Eesti esialgu oodatust vähem raha, tuli kava korrigeerida.

"Turuolukorrast ja märkimisväärsest kallinemisest lähtuvalt ei ole riigil võimalik kõiki kavandatud raudteeinvesteeringuid varasemalt plaanitud ajakavas ja mahus rahastada, mistõttu tuleb paratamatult osa neist ootele panna ja keskenduda esmajärjekorras neile, kus reisijate arv ja kaubaveo mahud ning sellest tulenevalt sotsiaalmajanduslik mõju on suurem," ütles Kallas.

Kallase sõnul vajaks Risti-Rohuküla lõigu väljaehitamine lisaks taasterahastule raha ka riigieelarvest, kuid praegu kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi on lõigu jaoks vajaminevast 89 miljonist eurost ette nähtud vaid taasterahastust toona taotletud 34 miljonit eurot.

Kallas märkis ka, et olukorda on muutnud ka Euroopa Komisjoni ettepanek ehitada kõik uued raudteed Euroopa laiusega.

"Mis puudutab veel raudteede investeeringuid, siis Ukraina sõda on toonud välja ühe asja ja see on see, et kõik raudteed, mida me ehitame, peaksid olema Euroopa rööpmelaiusega. Ja seda on ka Euroopa Komisjon soovitanud, et vaadake sellised asjad üle. Rail Baltic kindlasti on sellise Euroopa laiusega, aga seda ei ole siis hetkel teised raudteed. Nii et ka selles võtmes me peame neid investeeringuid vaatama," lausus Kallas.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku minna kogu Euroopas üle ühtsele raudtee rööpmelaiusele. Balti riikides ja Soomes on kasutusel niinimetatud Vene rööpmelaius, 1520 (Soomes 1524) millimeetrit; ühtne rööpmelaius, mida soovitab Euroopa Komisjon ja mis on kasutusel suures osas Euroopast, on 1435 millimeetrit.

Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles augusti alguses, et komisjoni ettepanek ei mõjuta Eestis juba plaanitud töid raudteedel, näiteks Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimist ja ümberehitamist ning Haapsalu raudteed.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: