Eesti arutab Euroopa rööpmelaiusele üleminekut enne otsust Läti ja Leeduga

Eesti hakkab alles kujundama oma seisukohta Euroopa Komisjoni ettepanekule minna kogu Euroopas üle ühtsele raudtee rööpmelaiusele, meie otsus sõltub ka sellest, milline on Läti ja Leedu seisukoht, ütles saates "Uudis+" majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan.
Balti riikides ja Soomes on kasutusel niinimetatud Vene rööpmelaius, 1520 (Soomes 1524) millimeetrit; ühtne rööpmelaius, mida soovitab Euroopa Komisjon ja mis on kasutusel suures osas Euroopast, on 1435 millimeetrit.
Gailani sõnul on komisjoni ettepaneku taga soov eraldada üle-euroopalisest transpordivõrgustikust Venemaa ja Valgevene ja lisada sinna Ukraina ja Moldova.
Gailan märkis, et arutelud Euroopa Komisjoniga algavad sügisel ning praegu alustatakse Eesti seisukoha kujundamist. Enne seda aga tuleb suhelda Läti ja Leeduga, lausus ta.
"Me peaks seda küsimust arutama Läti ja Leeduga, sest ainuüksi Eestis 1435 raudteed arendada ei ole hea mõte," ütles Gailan.
Soome transpordiminister Timo Harakka teatas teisipäeval, et rööpmelaiuse muutmise nõue Euroopa Komisjoni poolt on ebamõistlik ja Soomes peaks kasutusele jääma praegune laius.
Gailani sõnul ei mõjuta komisjoni ettepanek Eestis juba plaanitud töid raudteedel, näiteks Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimist ja ümberehitamist ning Haapsalu raudteed.
"Rongide soetamisega läheme edasi, samamoodi elektrifitseerimise ja kiiruse tõstmisega. Haapsalu raudtee puhul peame komisjoniga need sõnastusettepanekud kindlasti läbi rääkima. Sõnastustes on teatavaid vastuolusid, mille tõttu ei saa praegu väita, kas saame niisama lihtsalt Haapsalu ehitusega jätkata või mitte," ütles Gailan.
Gailan lisas, et Haapsalu raudtee puhul ei saa rääkida projektist loobumisest, valitsuse otsus tähendas vaid konkreetse lõigu, Turba-Risti, eurorahast ilmajätmist. "Projekteerimisega minu teada minnakse edasi ja pigem on see järgmiste valitsuste otsus, kas mingeid lõike rajada, jätkata sellega ja kui kiiresti. Peatatud küll ei ole," ütles ta.
Gailani sõnul tähendaks Euroopa standarditele üleminek raudtee ehitamise kallinemist, sest tegu on kvaliteetsemate juhtimissüsteemide ja kiirema raudteega.
Soome võib saada erisuse
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles, et ühisele rööpmelaiusele üleminek aitaks paremini ära kasutada euroliidu ühisturu potentsiaali.
"Me räägime palju raudtee võimalustest, aga need jäävad kasutamata, sest rööpmelaiused on erinevad. Euroopa peab igal juhul liikuma selles suunas, et ühisturg saaks maksimaalselt ära kasutatud," lausus Hololei.
Soome seisukoht ei tulnud tema sõnul üllatusena ning kui soomlased suudavad oma seisukohta hästi põhjendada, võivad nad oma geograafilise iseärasuse tõttu ka erandi saada.
"Komisjoni ettepanekust on välja jäetud Iirimaa kui isoleeritud raudtee ja Soome olukord on pea sama. Kui põhjendused on head, siis võib teha ka Soome puhul erandi, aga seda arutatakse sügisel," ütles Hololei.
Toimetaja: Marko Tooming