Riigieelarvest jagub riigikaitsele, kuid teede ehitamiseks raha napib

Järgmise aasta eelarve maht on 15 miljardit eurot ning eelarve defitsiit jääb kolme protsendi piiresse. Raha läheb palkadeks, toetusteks ja riigikaitseks, kuid näiteks transpordi-investeeringud on kesised.

Riigieelarve nominaalseks puudujäägiks kujuneb kolm protsenti ja tõenäoliselt püsib see nii järgmised neli aastat.

"Praeguses olukorras tuleb vaadata, et puudujääk ei suureneks, mitte mõelda selle vähendamise peale," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Julgeoleku olukord on pinev, mistõttu kaitseeelarve ületab järgmisel aastal miljardi piiri ja püsib sellisena nelja aasta jooksul.

"Järgmisel aastal suure tõenäosusega kaitsekulud ületavad 2,5 protsenti ja omakorda 2024. aastal praeguse prognoosi kohaselt tõenäoliselt jõuavad Eesti kaitsekulutused kolme protsendi juurde SKP-st või isegi ületavad seda pisut," sõnas Pentus-Rosimannus.

Ilma väga suurte kaitsekulutusteta võiks eelarve olla tasakaalus, ütles rahandusminister. Elektri universaalteenus kaetakse Eesti Energia vahendistest, kuid riik maksab elanikele ka energia toetust.

"Näiteks gaasi puhul ja ka kodusooja puhul kehtestame lae või n-ö ülempiiri, millest ületavat osa siis 80 protsendi ulatuses riik kompenseerib, selle lõplik kulu selgub sellest, kui kõrgeks gaasi hinnad kasvada võivad. Tõenäoliselt jääb see kogumaht umbes 200 miljoni euro kanti," ütles Pentus-Rosimannus.

Täiendavad suured kulud lähevad politseinike, päästjate ja eelkõige õpetajate palgatõusuks. Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et kuna hariduse ja teaduse rahastamine on praeguse koalitsiooni üks prioriteetidest, siis valdkonna rahastamine 2023. aastal ja ka järgnevatel aastatel suureneb riigieelarvega märgatavalt.

"Õpetajate palkade tõus on mäekõrgune 23,9 protsenti ja õpetajate palga alammäär tõuseb 1412 1749 eurole ja õpetajate keskmine palk, kus on ka diferentseerimise või paindlikkuse rahad arvestatud, 2048 eurole. Kõrghariduse rahastamine tõuseb hüppeliselt, hakkab järgmistel aastatel 15 protsenti tõusma. Kaasa arvatud üleminek eesti õppekeelele on rahastatud 41 miljoni euroga," sõnas Lukas.

Muudeks investeeringuteks jääb raha selle võrra vähem. "Majandusministeeriumi puhul see tähendab, et jäävad ühistranspordi dotatsioonid, aga teede investeeringutesse ei tule midagi," ütles majandusminister Riina Sikkut.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: