Eesti majanduses on praegu kiire hinnatõusu tõttu pilt keeruline ja hinnatõusu tagajärjed on jõudnud ka ettevõteteni, nentis Müller.

"Esimese poolaasta jooksul võis öelda, et Eesti ettevõtted saavad päris hästi hakkama: isegi kui sisendhinnad tõusid, siis üldiselt suudeti see müügihindadesse edasi panna. Kui tarbijate jaoks oli hinnatõus probleem, siis ettevõtete kasumid püsisid tugevad. Nüüd meile tundub, et on esimesi märke, et see ei saa lõpmatuseni kesta ja ettevõtetele on läinud olukord teisel poolaastal keerulisemaks," lausus ta.

Üldine pilt majanduses näitab, et sügistalvel läheb olukord raskemaks, kuid mitte lootusetuks, märkis Müller.

"Me näeme, et majanduses on alates aasta teisest poolest järgmise aastani suhteliselt keerulisem aeg. Aga me ei ennusta krahhi – me näeme, et majanduskasv sel aastal jääb nulli ümber, võib-olla pisut miinusesse, aga samas on see, et nominaalsetes eurodes Eesti majandus kasvab, ettevõtete käibed eeldatavasti jätkuvalt kasvavad, ka inimeste sissetulekud. Aga kuna hinnatõus on nii kiire, ja me majandust mõõdame hinnakasvuga korrigeeritult, siis kogu kasv saab hinnatõusu poolt ära söödud," lausus Müller.

Eratarbimine on vaatamata kiirele hinnatõusule samuti kasvanud ja seda on soodustanud poliitilised otsused, näiteks teise pensionisamba reform, kuid kuivõrd hinnatõus on kiirem keskmise palga kasvust, siis ei saa tarbimine lõpmatuseni kasvada või samas tempos püsida, märkis Müller.

"Mida on näha, on see, et aasta esimesel poolel tarbimine oli väga tugev kogumahu mõttes. Kuna hinnakasv oli kiire ja kogutarbimist ei vähendatud, tähendas see, et inimesed on säästude arvelt hakanud kulutama. Õnneks küll on säästud suurenenud paari viimase aastaga. Me näeme, et see ei saa lõpmatuseni kesta ja aasta teise pooles, julgeme arvata, et tarbimine võtab hoogu maha ja sellest ka majanduskasvu aeglustumine," lausus ta.

Mülleri sõnul näitavad Eesti Panga hinnangud, et praeguses olukorras, kus Venemaa sissetung Ukrainasse on mõjutanud hindu üle maailma, et enamik hinnatõusu tagant lükkavatest teguritest asuvad väljaspool Eestit, kuid oma osa on ka Eestis tehtud otsustel.

"On aus rõhutada, et kui meil on üle 20 protsendi hinnatõusu Eestis, siis enamus tuleb teguritest, mis ei ole otseselt Eesti sisemise majanduse ja tarbimisega seotud. Pool (hinnatõusust) tuleb energiahindade kallinemisest, suur osa sellest, et toiduhinnad on ka toormeturgudel kallinenud. Aga ligi veerand Eesti väga kiirest hinnatõusust on seotud Eesti majanduses toimuvaga ja siin kindlasti on oma roll nii (riigi)eelarvepoliitikal, selsamal teise samba reformil ja nii edasi," rääkis Müller.

"Tegelikult on hulk majanduspoliitilisi hoovasid, mida tuleks Eestis targalt kasutada, et hinnatõus ei jääks püsivalt väga kõrgele," lisas ta.

Eestlase ostujõud kukub mõne aasta tagusele tasemele

Mülleri sõnul on arusaadav, et riigil on vaja teha täiendavaid kulutusi, et toetada inimesi energiakandjate hindadega hakkamasaamisel, samuti Ukraina sõjapõgenikke, lisaks teha suuremaid kulutusi riigikaitsele ja tõsta avalikus sektoris palku. Seda aitab teha väga hea maksulaekumine, kuid kiire hinnatõusu ja majanduse jahtumise olukorras on efekt lühiajaline.

"Positiivse poole pealt on õige välja tuua väga tugevad maksulaekumised. Üldiselt – kui hinnatõus on väga kiire, siis ka maksulaekumised kasvavad esialgu kiiremini kui kulutused ja see on loonud hetkeliselt hea olukorra valitsusele riigieelarvet kokku pannes. Murekoht on minu arvates see, et kui vaadata paari aasta riigieelarve perspektiivi, mis täna paistab, siis tundub, et puudujääk riigi tuludes, selgelt rohkem kulutamine, see on loomult üsna püsiv. Tundub, et me oleme seal kolme protsendi eelarvepuudujäägi tasemel, kust on raske välja ronida. Kui see selliselt pikalt kestab, siis siit tulevad täiendavad surved hinnatõusuks. Kui intressimäärad tõusevad, siis on see peagi täiesti arvestatav täiendav kulu Eesti riigile," lausus Müller.

Mülleri sõnul tähendab palgakasvust kiirem hindade kasv, et eestlase ostujõud kukub nüüd tagasi aastate 2018–2019 tasemele. "Meie väljavaadet arvestades võiksime 2024. aasta lõpuks olla (ostujõu mõttes) tagasi eelmise aasta olukorras," ütles ta.