"Mingisugust suuremat mõju sõjakäigule saaks selle vägede mobiliseerimisega avaldada kuskil järgmise aasta esimestest kuudest, ehk umbes siis, kui möödub üks aasta selle sõja algusest. Nii et väga kiiresti see uusi vägesid rindele kindlasti juurde ei too," ütles Saks kolmapäeval ERR-ile.

"See võtab kindlasti päris palju aega, see on väga suur väljakutse Vene riigiaparaadile," lisas ta. "Ma saan aru, et neil on eelkõige probleeme just kaotustega niisuguste sõjaväeliste elukutsete osas, mis nõuavad natukene pikemaajalist väljaõpet. Pilooti niimoodi keegi ei mobiliseeri lennuväkke, aga tankispetsialiste, suurtükiväespetsialiste, sidespetsialiste saab niimoodi mobiliseerida küll reservist ja suunata siis täiendavale väljaõppele," rääkis Saks. "Ja kindlasti mobiliseeritakse ka laskurväeosasid juurde, sest need vabatahtlike värbamised enam ei õnnestu – nende treening võib-olla võtab lühemat aega," tõdes ta.

Mobilisatsiooni ulatus näitab kaotuste suurust

Viidates sellele, et kaitseminister Sergei Šoigu väljaöeldu järgi soovib Venemaa püssi alla tuua kuni 300 000 meest, märkis Saks, et see näitab Venemaa kaotuste suurust Ukrainas.

"Tuletame meelde, et sõja alguses loeti Vene armee koosseisuks välja arvatud ajateenijad, ehk siis elukutselised kõik kokku umbes 260 000 meest. See näitab Vene kaotuste ulatust, mis on praeguseks juhtunud," rääkis ekspert.

"Vene poole kaotused on jätkuvalt väga suured ja kogu nende mure on nüüd hoida territooriume, mis nad on praeguseks suutnud hõivata. Ukraina viimased pealetungid on põhjustanud kerge paanika Venemaa juhtkonnas. Kaotused on liiga suured ja selles olukorras ilmselt teine pool president Putini teadaandest, mis räägib referendumitest ning vallutatud alade annekteerimisest ja Venemaa osaks kuulutamisest peaks avaldama psühholoogilist mõju eelkõige lääneriikidele – et need ei toetaks Ukrainat enam relvastusega sellisel kujul, nagu siiamaani," arutles Saks.

Kreml võtab suure riski

Saks rääkis ka sellest, et mobilisatsiooni väljakuulutamisega võttis Venemaa juhtkond endale suure riski: "Kui see üritus peaks nüüd läbi kukkuma, siis võivad olla sellel Venemaa juhtkonnale väga hävitavad tagajärjed."

Lisaks tõi Saks välja seadusemuudatuste paketi, mis on suunatud sellele, et mitte välja kuulutada sõjaseisukorda, mida Venemaa juhtkond mingil põhjusel ikkagi veel väga kardab ega taha teha.

"Kõige suurem viga, mis kogu selle ürituse juures praegu on tehtud, on see, et sinna juurde üritatakse rääkida, kuidas erioperatsioon kulgeb hästi, kuidas Ukrainal armee on peaaegu hävitatud. Ja selline ilmselge valetamine ei täida küll kuidagimoodi seda eesmärki, mida nad tahavad saavutada, et Vene ühiskonda mobiliseerida seda pikaajalisemat sõda pidama," rääkis Saks.