Budanov, kellele on püütud teha mitu atentaati, esineb harva meedias, aga "Pealtnägija" ajakirjanik Kristjan Pihl sai siiski jutule.

Ukraina sõjaväeluure GUR juht Kõrõlo Budanov, keda rahvusvaheline meedia on tituleerinud Ukraina esiluurajaks, ei tee saladust, et hea suhe eestlastega on põhjus, miks ta lubab "Pealtnägija" piltlikult karukoopaasse – GUR-i ajutisse peakontorisse, mille asukohta avalikult öelda ei tohi.

"Konkreetselt on meie luurel tihedad sidemed Eesti luurega. Nad aitavad meid ja meie omakorda aitame neid," ütles Budanov. Näiteks on luures kasutatud Eestis toodetud droone.

Edevus on luurajate jaoks ohtlik, mistõttu üksikasjalikke lugusid avaldatakse kasinalt. Arusaadavalt on ukrainlaste selja taga maailma võimsama luure- ja analüüsivõimekusega riigid, eesotsas USA ja Suurbritanniaga. Eestil pole kosmoses oma luuresatelliite, aga näiteks üks konkreetne teema, kus ukrainlasi suure tõenäosusega sõja algusfaasis infoga aidati, puudutas vahetult meie piiri taga asunud Pihkva ja teisi Vene väeosasid, mis sõtta saadeti.

"Eesti poolt vaadates sõdivad Ukrainas praegu need samad üksused, mis on meie piiri tagant, mis on alaliselt paiknenud kaua Eesti piiri taga ja siis saadetud sõdima Ukrainasse, nagu kuues armee, 25. motolaskurbrigaad, 138. motolaskubrigaad, 2. spetsnazi brigaad, 76. õhudesaantdeviis. Need on kõik üksused, mida Eesti luure tunneb väga hästi," rääkis Eesti Kaitseväe luurekeskuse endine ülem Sten Reimann.

Kümmekond päeva enne Budanovi intervjuud on Ukraina väed asunud vastupealetungile Kirde-Ukrainas – manööver, mille ettevalmistamisel oli asjatundjate sõnul ka Budanovil ja tema alluvatel suur roll.

"Luure on kogu sõjapidamise alus ja kui sul luuret ei ole, sa ei näe, ei kuule, ei saa sõdida," ütles endine Eesti välisluure juht Rainer Saks.

"Seda on näha – totaalne paanika, põgenemine, taganemine Harkivi oblasti piiride taha, taganemine kaitsejoone taha. /.../ See on mentaalne murrang, sest nüüd saadakse aru, et nad pole midagi nii tugevad," ütles Budanov.

Budanovi sõnul ütles ta juba maikuus, et augustis algab vastupealetung, mis on murranguline hetk.

"Ma tahan öelda täitsa avatult, et juba maikuus ma veel ütlesin, kuidas see konflikt areneb. Ma ütlesin juba siis, et juuni saab olema meil suurte kaotustega nii elavjõus kui ka kaotatud territooriumi mõttes. Juulis kogume jõudu ja augustis läheme üle vastupealetungile, mis on arusaadav kõigile ning on murrangupunkt antud konfliktis. Nagu näete, ma pole kedagi petnud – pealetung algas 29. juulil," rääkis Ukraina luurejuht.

Algus polnud sugugi nii roosiline. Üle 40 miljoni elanikuga ja pindalalt Euroopa suurimas riigis on mitu salajast ja poolsalajast asutust, kes tegelevad vastuluure ja spionaažiga, ning nende vahel on olnud ka üksjagu võimuvõitlust. 36-aastane kindralmajor Kõrõlo Budanov asus Ukraina kaitseministeeriumi alluvuses luure peadirektoraadi GUR etteotsa 2020. aasta suvel ehk poolteist aastat enne Venemaa täiemahulist agressiooni. Vaatamata vana kooli luurajate kriitikale viis ta aparaadis läbi jõulisi reforme.

"Sa pead olema luurena agressiivne. See on ju nagu jalgpallimäng selles mõttes, et ega sa pehme olles väravaid ei löö, onju," ütles endine välisluure peadirektori asetäitja Kaimo Kuusk.

Praeguseks on Vene eriteenistuste mõrvakatsest korduvalt eluga pääsenud Budanovil president Volodõmõr Zelenski ja avalikkuse tugev toetus.

Budanov: Vene armee pole maailmas isegi kümne võimsama hulgas

Teabeameti ehk välisluure eksjuht Rainer Saks, tema kunagine asetäitja ja praegune suursaadik Kiievis Kaimo Kuusk ning kaitseväe luurekeskuse endine ülem Sten Reimann tõdevad, et täiemahulises sõjas maailma paberil ühe suurema armee vastu on Ukraina luure näidanud esimestest päevadest peale üles erakordset nutikust.

"Vene operatsiooni mõte oli ju see, et ühekordse, väga tugeva rakettide ja õhuvägede löögiga hävitada Ukraina õhukaitse, lennuvägi ja siis halvata olulisemate võitlusvõimeliste üksuste tegevus. Ja see pidi juhtuma niimoodi, et Ukraina pool ei ole selleks valmis," kirjeldas Saks.

Budanovi sõnul on jutud Vene armee võimsusest olnud müüt. "Kogu maailm on näinud, et Vene armee pole maailmas ei teisel kohal ega neljandal või kümnendal. On keeruline mõista, kuidas teine armee maailmas ei ole suuteline jagu saama armeest, mis ei ole isegi 20 hulgas. /.../ Sellepärast on maailmal vaja aru saada, et see kõik on PR (ingl k - suhtekorraldus) ja müüt," ütles Ukraina luurejuht.

Sotsiaalmeedial on luureallikana tähtis roll

Infosõja rindel on ukrainlased vähemasti väljaspool Venemaad venelased seljatanud. Ka GUR avaldab ühismeedias korrapäraselt näiteks katkeid pealtkuulatud telefonikõnedest, kus Vene sõdurid kodumaal asuvatele lähedastele sõjakuritegudega kelgivad, otseseid ülemusi taga räägivad või lihtsalt süüdimatult vastasele oma vägede asukoha reedavad.

Üheski sõjas seni pole olnud internet ja sotsiaalmeedia nii suures rollis kui praegu – kusjuures seda ka luureinfo allikana.

"Ma elan 21. sajandil ja kuidas ma siis ei kasuta internetti? Selleta ei saa kuidagi hakkama. Aga tuleb aru saada, et sotsiaalvõrgustiku kasutamine on üks vahend luure käes. Nii meie kui ka Venemaa kasutavad seda. Tuleb olla väga ettevaatlik informatsiooniga, mis kohati on väga provokatiivne," ütles Budanov.

On palju näiteid, kus tavakodanike, Vene sõdurite, juhuslike turistide või sõjakorrespondentide postitusi kammides suudeti kindlaks teha vägede või sõjatehnika asukoht. Teinekord ei pea luure aga erilist vaeva nägemagi, kui isegi kõrged Vene kindralid eksivad omaenda reeglite vastu. Näiteks mais läks Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov Harkivi oblastis asuvas strateegilise tähtsusega Izjumi linnas rindejoone lähedale kontrollima, miks väed soovitud kiirusel edasi ei liigu.

"Et vaadata, mis bardakk seal toimub ja nagu Vene juhtimisstiilis kombeks on, väga kõrge ülemus laekub ise. Kui midagi ei õnnestu, siis tuleb minna vaatama, miks auto käima ei lähe. Ja ukrainlased suutsid Venemaa juhtimispunkti seal piirkonnas rünnata just sel hetkel kui härra Gerassimov seal viibis. /.../ Aga see on nüüd näide sellest, et Ukrainal peab olema väga hea luureinfo mitte ainult sellest, et Gerassimov tuli, vaid kuhu ta täpselt tuli, kus ta täpselt millalgi viibis. Ja selles rünnakus sai väga palju teisi kõrgemaid Venemaa sõjaväejuhte kannatada või surma. Ja see Izjumi grupeering ei suutnudki minna pealetungile, mitte kordagi, mitte tõsiselt. Nii et sellel konkreetsel rünnakul sellele juhtimispunktile oli selles kindlasti väga suur osa," selgitas Rainer Saks.

"Üks hea seik oli, kus ukrainlased saatsid kaunite neiude pilte, et kuskil geograafilises punktis kokku saada või siis palusid Vene sõduritel endast pilte saata nii geograafiliselt seotuna. Ja nii need Vene sõdurid siis õnge läksid. /.../ Venelaste distsipliin on kohutav ja see on väga hea, et see nii on," kirjeldas Sten Reimann.

"Pealtnägijale" ei avaldatud detaile, aga jutust võib aru saada, et ka Vene Musta mere laevastiku lipulaeva, raketiristleja Moskva uputamine aprillis, mis oli esimene suur ja märgiline Vene poole kaotus, ei olnud pime juhus. Rääkimata paljudest Vene armee laskemoonaladudest, sildadest, raudteedest ja strateegilistest transpordisõlmedest mõnikord kaugel tagalas, mis salapäraselt süttisid.

Ka Ukraina luures on olnud probleeme

Ühelt poolt avaldas GUR sõja algupoolel oma kodulehel 620 Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ohvitseri nime, mis muutis nende tegevuse kui mitte võimatuks, siis keeruliseks. Teisalt on ka Ukraina luure ridades toimunud üksjagu vapustusi.

"Loomulikult nad on olnud hädas reeturitega, aga nad on ka neid jahtinud väga edukalt, neid kinni püüdnud," ütles Kaimo Kuusk.

"Sõja esimestel nädalatel oli väga palju neid juhtumeid, kus tuli enda organisatsioonist seest inimesi arreteerida ja need arreteerimised ei toimunud kõik seal pehmete võtetega. Sellist sisemist puhastust just esimestel päevadel ja nädalatel oli väga palju," selgitas Reimann.

Budanovi hinnangul Venemaa tuumarelva ei kasuta

Viimastel kuudel on venelased ebaedu ja lüüasaamist lahinguväljal kompenseerinud tugevate sõnade ja ähvardustega. Alles kolmapäeva varahommikul astus Kreml sõja eskaleerimisel järgmise sammu, kehtestades riigis osalise mobilisatsiooni.

"Pealtnägija" uuris Ukraina luurejuhilt, kas tema hinnangul võib Putin kasutada tuumarelva. Budanov seda ei usu.

"Aga milleks?! Efektiivselt kasutada tuumarelva, see on selge, aga sellega ähvardamisega on rohkesti probleeme ja Venemaal saadakse sellest aru. Sellepärast tehakse selliseid avaldusi. Tuumarelv on relv tagasihoidmiseks, sest saadakse aru, et see oleks lõpp kõigele. Ma ei näe siin mingit põhjust seda karta. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust seda mitte öelda. Ütlen mingeid mitte nii ilusaid asju, aga kui Venemaa kuskil kasutaks tuumarelva, siis maailm reageerib sellele ühemõtteliselt ja see kiirendab Venemaa hukku. Sellest nad saavad väga hästi aru," selgitas ta.

Budanov tõdes, et sõda mõjutab ka tema isiklikku elu, kuid sõda käib ellujäämise ja võidu nimel. "Kahjuks ma ei arva, et ma teid üllatan – ma olen kaotanud palju oma sõpru, seda elan ma läbi omamoodi. Kes on kaevikutes, kes aitab armeed. Kaotusi on palju, aga ma ei hakka seda varjama. See on sõda ellujäämise nimel, sõda võidu nimel."

Reimann: sõja momentum on praegu Ukraina käes

Praegu on sõnumid sõjatandrilt optimistlikumad kui veel paar nädalat tagasi, kuid kõik asjaosalised rõhutavad, et eufooriasse ei maksa sattuda.

Kõik, kellega "Pealtnägija" Kiievis kohtus, kinnitasid siiski, et Ukraina meelekindlus püsib ning Eesti ja teiste sõprade toel saavutatakse tulemus, mis mitte ainult ei vabasta nende kodumaa, vaid on tõenäoliselt ajaloos pöördeline.

"Konfliktis momentum on praegu väga selgelt Ukraina käes. Selle momentumi ära kasutamine praegu maksimaalselt ja vastasele võimalikult vähe hapnikku anda, pööritada seda luuretsükilt kiiremini kui vastane, määrab tegelikult, kuidas järgmised kuud ja nädalad lähevad," ütles kaitseväe luurekeskuse endine ülem Sten Reimann.

"Kui see sõda läbi saab ja me jõuame piiridesse, mis oli 1991. aastal ning mis lõppeb Venemaa lagunemisega, selle tulemusel suurenevad meie territooriumid ja sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Ma vaatan optimismiga tulevikku ja selge on see, et see on krahh Venemaale," sõnas Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.