Arseni Krehov peab Tallinna kesklinnas baari. Ta tuli Eestisse viis aastat tagasi ja on Venemaa kodanik, kellel oleks kolme aasta pärast võimalik osaleda kohalikel valimistel. Valima tahaks ta minna, sest tahab kohalikes küsimustes kaasa rääkida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui minult võetakse õigus valida, siis see oleks väga halb, sest ma ei saa otsuseid mõjutada ja pean olema nõus sellega, mida otsustavad teised minu eest. Ma olen aktiivne ning ma tahaks osaleda ja teha otsuseid," lausus Krehov.

Ta ütles, et ei tea oma tutvusringkonnas kedagi, kes oleks 2018. aasta presidendivalimistel Vladimir Putinit toetanud. Samas näitavad andmed, et 94 protsenti Eestis elavatest Venemaa kodanikest just tema poolt hääletas.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg Isamaast ütles, et kahtlemata jõuavad need hoiakud läbi valimiste ka omavalitsuse volikogusse.

"Ja kui need inimesed otsustavad Eesti eluga seotud asju, siis see on tõsine julgeolekuoht," lausus ta.

Lõppenud nädalal arutas riigikogu Isamaa algatatud eelnõu, millega tahetakse võtta hääletamise õigus kohalikel valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikelt. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid nimetab eelnõu klassikaliseks hoogtöökampaaniaks.

"Kohalikul tasandil tegeletakse kanalisatsiooni, mänguväljakute, heakorraga ja seal näha nüüd julgeolekuriski on selgelt üle interpreteeritud ja teadlikult üle konstrueeritud selleks, et valijaskonda erinevas leeris lõhestada," ütles Karilaid.

Seda, et eelnõuga soovitakse näiteks ühtlasi vähendada Keskerakonna häältesaaki Tallinnas, Karilaid otsesõnu ei ütle.

"Meie üks filosoofia on olnud kodurahu foon, mida me oleme ajanud järjekindlalt. Eks see soov kodurahu rikkuda ja läbi selle ebastabiilsust tekitada, endale hääli püüda ja neid mobiliseerida on klassikaline ja tavaline, seda on nii palju ka nähtud, et see väga ei üllata," lisas ta.

Danilson-Järg usub, et muudatus mõjutab selliseid piirkondi, kus on rohkem Vene kodanikest valijaid. Nende seas on Tallinn, aga ka Ida-Virumaa.

"Nii et sellist muret võib küll Keskerakonnal olla, kelle hulgas tõenäoliselt on venekeelset valijat rohkem," lausus justiitsminister.

Psühholoogiharidusega koolitaja Natalia Kitam ütleb, et valimisõiguse kaotamine võib Venemaa kodanikest valijate jaoks tähendada kapseldumist. Turvatunne, mille selline samm võib aga kodanikele anda, on Kitami sõnul pigem petlik

"Tegime ära! Keelasime ära! Nad ei lähe valima! Kolme aasta pärast, aga ikkagi. Kõik on hästi. Turvatunne? Ei ole mingit turvatunnet! See on petlik. Nad ikkagi on eraldatud," lausus Kitam.

Praegu saavad kohalikel valimistel lisaks Eesti kodanikele valida Euroopa Liidu riikide kodanikud ning kolmandate riikide kodanikud siis, kui neil on püsiva elaniku elamisluba, mis tähendab, et nad on siin elanud viis aastat, neil on legaalne sissetulek ja nad maksavad makse. Volikogusse neid valida ei saa.

Lea Danilson-Järg soovitab nendel Venemaa kodanikel, kes tahavad Eesti elus tõsiselt kaasa rääkida, taotleda Eesti kodakondsust.

Õiguskantsler Ülle Madise ütleb, et kava võtta kohalikel valimistel püsielanikelt valimisõigus on vastuolus põhiseadusega.

"Kui jätta põhiseadusega vastuolu kõrvale, siis tuleks ikkagi küsida, mis läheb julgeoleku mõttes paremaks. Sest selge on see, et riigi elu suunamisel ja julgeolekut puudutavates küsimustes mittekodanikud ei osale," sõnas Madise.

Õiguskantsler lisab, et kui riigikogu võtab eelnõu vastu ja president kuulutab selle välja, siis on ta vajadusel valmis viima eelnõu riigikohtuni, et kontrollida kooskõla põhiseadusega.

"Põhiseaduse kohaselt tohivad kohalikel valimistel hääletada kõik selle linna või valla territooriumil elavad kõik vähemalt 16-aastased püsielanikud. Meie hinnangul kodakondsuse nõuet sinna seadusega lisaks kirjutada ei saa, seda toetab kogu põhiseaduse süstemaatiline analüüs ja ka põhiseaduse tekkelugu," märkis ta.

Lea Danilson-Järg selgitab, et põhiseadust pole vaja muuta ning lahenduseks võiks olla umbes selline variant, mis on kasutusel Hispaanias ja Portugalis, kus on sõlmitud riikidega kahepoolsed lepingud, mille alusel saavad nende riikide kodanikud hääletada elukohariigi kohalikel valimistel. Agressorriikidega sellist lepet ei sõlmita

"See oleks nagu kahepoolselt niisugune kokkulepe. Loomulikult selle leppe alla ei jää Euroopa Liidu kodanikud, kellel on niikuinii Eestis valimisõigus," lisas ta.

Mõnevõrra vastakaid seisukohti on hääletamise õiguse võtmise teemal tulnud Reformierakonnast. Kolmapäeval toetas fraktsioon riigikogus selle eelnõu menetlemise jätkamist. Päev hiljem ütles Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil, et koalitsioonis selle kohta kokkulepet ei ole.

"Selle parlamendikoosseisu ajal selles koosseisus ei lähe selle otsusega kuidagi edasi. Parlament menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb," rääkis Kallas.

Eerik-Niiles Kross ütleb, et erakond pole oma seisukoht veel lõplikult kujundanud. Tema sõnul võib Vene kodanike seas olla nii neid, kellel pole olnud viitsimist kodakondsust vahetada, aga nende seas võib olla ka Putini toetajaid. Samas on hääleõiguse ära võtmine tema sõnul ebaproportsionaalne samm. Krossi hinnangul võiks lahenduseks olla hääletamisõiguse peatamine umbes sarnaselt, nagu see kehtib kinnipeetavate puhul ning muudatus tuleks teha kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse.

"Agressioonikuritegu sooritava riigi kodanikud selle kuriteo vältel valimistest osa ei võta – valimisõigus peatub. Siis oleks ajaline mõõde, ei oleks seal asjata karistatud täiesti asjasse puutumatute riikide kodanikud, aga oleks ka julgeolekumure täidetud," pakkus Kross välja.

Ta lisas, et fraktsioonid arutavad praegu muudatusi, mida eelnõusse teha ja juhul kui koalitsioon kokkuleppele ei jõua, lükkub Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse küsimus kaugemasse aega. Muudatusettepanekute tähtaeg on riigikogus 5. oktoober.