Uus seadus muudab keerukamaks teist korda tasuta ülikoolis õppimise
Kõrgharidusseaduse muudatusega muutuks tulevikus tasuta teise kõrghariduse omandamine keerukamaks, samuti tuleks mõnel juhul maksta eriala vahetamise eest. Seadusemuudatuste ühe soodsa mõjuna nähakse üliõpilaste õpikäitumise paranemist.
Eelnõu seletuskirjas lubatakse, et kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad samaks ka pärast eelnõu jõustumist – eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi esimesel korral tasuta.
Muudatuse kavandamisel lähtuti seisukohast, et riik ei peaks tasuma igas kõrgharidusastmes rohkem kui ühe õppe eest. "Kõrgharidusastme lõpetamisega omandatud kraad ei aegu ning üldjuhul puudub vajadus teise lõpudiplomi või akadeemilise kraadi järele samal astmel. Kui kõrgharidusõppes omandatud pädevused on aegunud või isik vajab ümberõpet karjääripöördeks, on tal võimalik pädevusi uuendada täienduskoolitusel või mikrokraadiõppes," kirjutatakse seletuskirjas. Küll aga säilib tasuta õppimise võimalus nendel, kellel on varasemast õppimisest möödas rohkem kui kümme aastat.
Eelnõuga muudetakse ka põhimõtet, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on üliõpilaselt õppetasu hüvitamise mõttes erinevad õpped. Edaspidi lähtutakse õppeteenustasu hüvitamisel laiemalt kõrgharidusastmest ja selle sees olevaid õppeid – bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe – ei eristata. Ehk siis kui üliõpilane on lõpetanud bakalaureuseõppe, siis ei ole tal võimalik kohe asuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Üheks põhjuseks on siin asjaolu, et rakenduskõrgharidusõppe eest saab juba praegu bakalaureusekraadi.
Üliõpilase vastutus peaks suurenema
Kehtiv seadus annab üliõpilasele õiguse piiramatu arvu kordi katkestada kõrgharidusõpingud ja astuda uuesti tasuta samale kõrgharidusastmele õppima, kui ta katkestab õpingud enne poole õppekava läbimist. See toob kõrgkoolidele ja riigile kaasa täiendavaid kulusid ega soodusta üliõpilaste vastutust võetud kohustuste eest. Eelnõu näeb aga ette, et erialavahetus tuleb otsustada ühe õppeaasta jooksul, kui soovitakse haridust jätkata tasuta.
Samuti lisatakse seadusesse punkt, et üliõpilane, kes on juba samale kõrgharidustaseme astmele tasuta õppesse varem kahel korral õppima võetud, saab kolmandat korda samale kõrgharidusastmele õppima asuda ainult tasulisel õppekohal.
Seadusemuudatusega piiratakse ka mitmel õppekaval tasuta korraga õppimise õigust. Oluline ei ole, kas tegemist on sama või erineva kõrgharidusastmega. Selle muudatuse eesmärk on toetada üliõpilaste keskendumist ühe õppekava läbimisele ja nominaalkestuse jooksul lõpetamisele ning tagada juurdepääs kõrgharidusele enamatele inimestele.
Seletuskirja järgi on eelnõu peamised eesmärgid suurendada üliõpilaste vastutust ja kohusetunnet, suunata nad tegema teadlikumaid ja läbimõeldumaid valikuid, võimaldada kaasata kõrgharidusse lisaraha ja kasutada praegust rahastust efektiivsemalt.
Samas nenditakse, et muudatused ei too kõrgharidusse juurde olulises mahus lisaraha, kuid võimaldavad vahendeid mõnevõrra paremini kasutada, parandades ühtlasi kõrgharidusele ligipääsu ning suurendades kõrgharidusõppe efektiivsust ja kvaliteeti.
Kõrgharidusseadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. septembril.
Toimetaja: Mari Peegel