Möödunud nädalal tutvustas Soome Gasgrid Eesti turuosalistele LNG-terminali kasutamise tingimusi, mille alusel on turuosalistel võimalik hakata terminali kasutama, kuid reeglid pole veel täiesti paigas.

"Praeguse plaani kohaselt peaks lõplikud reeglid selgeks saama oktoobrikuu jooksul, pärast mida on võimalik hakata gaasiterminali mahte broneerima," sõnas Tatar.

See, kas laev tuleb Soome või Eesti poolele, pole samuti endiselt selge, kuid Eesti varustuskindluse vaatest see olulist rolli ei mängi.

"Riigid on ühendatud Balticconnectoriga ja seda otsust ei ole veel langetatud. Hetkefaasis see ei takista gaasi terminali kasutamise reeglitega edasi liikumist. Loomulikult meile meeldiks, kui see otsus oleks võimalikult vara langetatud asukoha osas. Paraku viimased analüüsid käivad," ütles Tatar.

"Kui me kevadel selle kokkuleppe sõlmisime, siis oli teadmine, et seal, kus terminal esimesena valmis saab, sinna see laev tuleb. Toona oli ka teadmine, et ega Soome nii kiiresti ei suuda toimetada, et sel talvel võiks vastuvõtuvõimekus tekkida. Suve jooksul on soomlased kõvasti pingutanud ja hetkel tundub, et nii Paldiski kui Inkoo kaid liiguvad enam-vähem ühes tempos. See tähendab, et ilmselt tuleb laeva asukoha leidmisel vaadata ka teisi kriteeriume," sõnas Tatar.

Lisaks hinnatakse näiteks navigeerimisvõimalust ja seda, kummal poolel seistes on sellel laeval parem võimalus gaasivarustust pakkuda. Erinevalt Soomest on Eestil tagatud gaasivarustus ka ühendusest Lätiga. "Teisest küljest ka Soome gaasitarbimine on suurem kui Eesti oma," ütles Tatar.

"Seni kuni keegi pole saanud oma slot'e broneerida on kõigil hirm, et äkki ei pääsegi terminalile ligi. See on arusaadav mure, mille tahaksime võimalikult kiirelt laualt maha saada," sõnas Tatar.

Ministeerium peab oluliseks terminali säilitamist ka siis, kui laev läheb Soome

Kui 30. novembriks valmib vastuvõtuvõimekus nii Inkoos kui Paldiskis ning laev suunatakse Soome, soovib riik siiski Eestis LNG vastuvõtuvõimekuse tagamist. "Me kindlasti ei sooviks, et see kai leiaks mingit teisast kasutust mitte gaasiterminalina. Me soovime, et vastuvõtuvõimekus sellisel kujul säiliks. Hea, et ta meil olemas on, veel parem, kui seal on juba eeloleval talvel laev, aga alati on võimalik sinna see laev tuua," ütles Tatar.

Valitsus suurendas tänavu suvel Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali 38 miljoni euro võrra, et anda LNG-terminali arendajatele äririski realiseerumise puhuks garantii. "Me soovime, et seal terminalis ka tulevikus säiliks võimalus LNG-laevasid vastu võtta," sõnas Tatar.

"Kui taristu kasutust ei leia, siis oleks võimalik riigile reaalsete kulude alusel võõrandada. Loomulikult ka meie huvi ei ole see, et kai peaksime ostma, meie huvi on see, et taristu viisil või teisel gaasi varustuskindlusse panustaks, et sinna oleks võimalik laevasid vastu võtta," ütles Tatar.

Suvel olid turuosalised seisukohal, et kahele sarnase funktsiooniga LNG vastuvõtuvõimekusega kaile pole siin piirkonnas turul piisavalt ärilist mahtu. Tatari sõnul on praeguseks turult kosta ka teistsuguseid hinnanguid. "Nähakse stsenaariume, kus turunõudlus on suurem kui ühe terminaliga suudetakse pakkuda."

"Balti riigid on Euroopa gaasituruga füüsiliselt ühendatud ja Leedu-Poola vahel on gaasiühendus. See võib anda võimaluse siinset vastuvõtuvõimekust kasutada ka selleks, et gaasi pakkuda mitte Balti riikides, vaid näiteks Poola või Saksamaale. Põhjus, miks Euroopas täna on gaasi hinnad nii kallid on see, et Euroopas pole LNG vastuvõtuvõimekust piisavalt. Igasugune vastuvõtuvõimekus ja taristu võib lähiaastatel anda erinevaid võimalusi," sõnas Tatar.