Enne, kui Nord Streami ehitus pihta hakkas, tuli teha Soome lahes keskkonnamõju hinnang. Eesti poolt komisjoni kuulunud vanemteadur Ants Erm ütles "Aktuaalsele kaamerale", et töötavas torus on rõhk 160 atmosfääri. Ta tegi toona ka ohutusarvutused.

"Kui ta Soome lahe keskelt põhjast pooleks peaks minema, sealt hakkab gaasi tulema ja siis jõuavad pinnale umbes kuuemeetrise läbimõõduga gaasimullid. Ja mis kõige ohtlikum on, on see, et neid gaasimulle tuleb sellises koguses, et 20 minutiga on samasugune energiakogus eraldunud nagu oli ühel Hiroshima pommil," rääkis Erm.

Toru ehitanud ettevõte kinnitas komisjonile selle ohutust. Samuti komisjoni kuulunud Tarmo Soomere ütles itaallastele viidates, et test tehti ka ankruga ning mingit probleemi sellest ei tekkinud.

Ants Erm hindas oma tõenäosusarvutustes nii veealust maalihet, tuues näiteks parvlaev Estonia liikumine, kui ka ankru ja uppuva laeva torule peale kukkumist, kuid toona oli arvutustes üks toru.

"See tõenäosus on väike, et ta just toru peale kukub. Läänemeres on ikkagi väga intensiivne laevaliiklus ja üht-teist juhtub alati. See on võimalik. Aga kõige imelikum on see, et kaks toru korraga. See viitab, valus öelda, aga esmapilgul viitab mingisugusele diversioonile," ütles Erm.

Keskkonnamõju on vanemteaduri sõnul kohalikule elustikule ja kaladele piirkonnas. Jäävat keskkonnamõju gaasileke ei oma, sest gaas tõuseb pinnale ja kas siis plahvatab ja põleb või hajub pilv laiali.

Toru parandustööd on võimalikud, kuid see on keeruline. "Gaasitoru oli mingil aastal Norra ranniku juures väga sügaval, 500 meetrit. Juunis tekkis leke ja järgmise aasta jaanuaris said nad selle uuesti käiku. Parandada on võimalik," selgitas Erm.