X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Spetsialist: Nord Streami gaasitoru võis vigastada laevaankur

Foto: SCANPIX/AP PHOTO/NOAA Ocean Exploration

Mitmest kohast lekkima hakanud Nord Streami gaasitorusid võisid vigastada ka laevaankrud, ütles Eleringi FSRU ühenduse talituse juhataja Priit Heinla.

Gaasileketest on teatatud nii Nord Stream 1 kui ka Nord Stream 2 torus. Priit Heinla ütles ERR-ile, et üldiselt merealustes gaasitorudes siiski lekkeid ei ole.

"Toru on ikkagi oma seinapaksusega ja läbi seina, kui see sein terve on, gaas ei lähe. Seal peab olema ikkagi mingi konkreetne pragu, seal peab olema mingisugune auk. See võib olla tingitud korrosioonist või see võib olla tingitud ka mingisugusest välisest mõjurist," rääkis Heinla.

Tema sõnul on meretorud korrosiooni vastu kaitstud ning ta ei usu, et Nord Streami torudel korrosiooni on, kuna neid kontrollitakse.

Heinla tõdes, et merepõhjas on aga väliseid mõjureid, mis toru vigastada võivad. "Need on seotud näiteks mingisuguste alustega, mis sõidavad üle torude, neil võib olla kas ankur või mingisugune muu objekt, mis laeva pealt kukub, ja see võib toru vastu minna. Üldiselt üritatakse projekteerida torusid niimoodi, et juhul, kui mingi väline mõjur ankru või näiteks vette kukkunud merekonteineri näol toru pihta peaks minema, siis torule ei teki mingisugust sellist vigastust, kus tekiks auk. Ta võib minna küll mõlki, aga üritatakse neid auke vältida," rääkis ta.

Heinla selgitas, et varasemate sarnaste torulekete puhul on üldiselt olnud põhjus ankrutes.

"Maailmas on selliseid õnnetusi juhtunud ja üldiselt siis on tegu ikkagi mingisuguste ankrutega, mida on lohistatud. Ankrud, mis on suurtel laevadel, võivad ise kaaluda paarkümmend tonni ja olla 4,5 kuni 5,5 meetrit kõrged ehk siis need on väga suured. Laevad on kümneid, isegi sadu tuhandeid tonne kaaluvad ja kui nemad tulevad oma massiga, ankur tuleb, lohiseb viie-kuue meetri sügavusel pinnase sees, siis see toru tema jaoks on lihtsalt mingisugune kõrs. See toru võib minna katki," rääkis Heinla.

"Nii et juhul, kui seal tõesti on midagi juhtunud, siis ütleme niimoodi, et see ajalooline teadmus on see, et jah, võib juhtuda. Võib juhtuda täiesti niimoodi, et mingisuguse suuremat sorti kas või isegi traaleri või mingisuguse suuremat sorti laeva ankur on mingisugusel põhjusel olnud alla lastud ja siis on toru vigastanud."

Heinla ütles, et Nord Streami torud on väga suure laevaliiklusega kohtades ning tema hinnangul ei ole torusid tõenäoliselt tahtlikult vigastatud.

Heinla sõnul ei lähe gaasitoru üldiselt katki sellest, et sinna liiga kõrge rõhk satuks. Seda katsetatakse tema sõnul surveproovidega, mis ületab toru projekteeritud töörõhku.

"Kuna vee sees remonttööde tegemine on ülimalt keeruline, siis seda osa torustikust üritatakse üldjuhul projekteerida sellisena, et ükskõik, mida ülejäänud süsteem ka ei tee, siis see osa süsteemist ei tohiks mitte mingil juhul mõne tehnilise mõjuri tõttu puruneda. Ehk ma arvan, et kui keegi, kui me räägime konkreetselt Nord Streamist, näiteks Venemaal kompressorjaamast tõstaks rõhu liiga kõrgele, siis ma arvan, et need kompressorid ei ole võimelised isegi nii kõrget rõhku andma kui oleks vajalik selle jaoks, et see toru katki teha. Aga täpselt ei tea."

Lekkekohtadest Heinla sõnul suurt püsivat ohtu ei tohiks tekkida. "Selle jaoks, et see pikemalt jääks negatiivselt mõjutama, peab gaas sinna pidevalt peale minema. Juhul kui leke on tõesti selline, et ta on suurem, siis ega sinna torusse rohkem gaasi sisse ei hakata panema ja gaasitransport Venemaalt Saksamaale oli ju juba ammu lõppenud," ütles ta.

Küll aga võib tekkida lühiajalisi probleeme ujuvusega. "Kui seal oli mingisuguseid probleeme ujuvusega, kui seal oli näiteks palju gaasi õhus, siis ma usun, et praeguseks hetkeks seda juba suure tõenäosusega enam ei ole," sõnas Heinla

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: