Enamikku Vene lennukeid ja raketiheitjaid on võimalik kasutada ka väiksemate taktikaliste tuumarelvade kohale toimetamiseks.

Taktikalised tuumarelvad on mõeldud lahinguväljal kasutamiseks ja erinevalt strateegilistest kontinentidevahelistest ballistilistest rakettidest ei ole nende kasutuselevõtule eelnevaid samme võimalik nii selgelt tuvastada.

See tähendab, et kui just Putin või tema sõjaväe juhtkond ei soovi laiale maailmale avalikult võimalikust tuumalöögist eelnevalt teada anda, siis ei pruugi USA kunagi teada saada, kas Vene väed on konkreetses relvasüsteemis tavamoona vahetanud tuumalõhkepea vastu välja.

Võimalik tuumarelvade kasutamine on muutunud keeruliseks probleemiks lääneriikide jaoks, kuna Vene vägesid on saatnud suurenev ebaedu Ukrainas ning Putini populaarsus Venemaal on langenud, mis on osaliselt tingitud eelmine nädal välja kuulutatud osalisest mobilisatsioonist.

USA luure pingsamat pilku kinnitas Politicole ka üks USA ametiisik, kel on otsene luureligipääs Vene tuumaarsenalile ja -strateegiale.

Fookuses Kaliningradi oblast ja topeltotstarbega relvasüsteemid

Eriline fookus on langenud Kaliningradi oblastile, mida ülejäänud Venemaast eraldavad NATO liikmesriigid Leedu ja Poola.

Venemaa on Kaliningradi paigutanud topeltotstarbega relvasüsteeme, millega on võimalik kasutada nii tuumalõhkepead kui ka konventsionaalset lõhkepead.

Samuti on Venemaa piirkonda paigutatud ülehelikiirusel lendavaid rakette.

Vene relvasüsteemide jälgimise muudab keerulisemaks asjaolu, et topeltotstarbega süsteeme on Venemaal 23. Mõningaid nendest süsteemidest on Vene väed kasutanud ka sõjas Ukraina vastu.  

Avalike hinnangute kohaselt on Venemaal üle 1900 taktikalise tuumalõhkepea, mille hulka kuuluvad nii tiibraketid, tuumalõhkepeaga torpeedod ja keskmaa ballistilised raketid.

Viimase nädala jooksul on lennukite lennutrajektoore jälgivad portaalid näidanud Kaliningradi ümbruses mitmeid USA õhujõudude RC-135 Rivet Joint elektroonilise luure lennukit.

Viimaste aastate jooksul on Venemaa uuendanud oma raketihoidlaid Kaliningradi oblastis, mis on suurendanud lääneriikide muret.

Putin on korduvalt viidanud tuumarelvadele

Venemaa president Vladimir Putin on alates veebruarist viidanud võimalikule Vene tuumaarsenali kasutamisele, et muuta sõja kulgu või kui Venemaa ise tunneb end ohustatuna.

Eelmise nädala tuumaähvardus oli sõnades karmim. Putin ütles oma teadaandes, et võib kasutada kõiki vahendeid, mis tema kasutuses, sh massihävitusrelvi.

Ameerika Ühendriigid on Moskvat hoiatanud katastroofiliste tagajärgede eest, kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva, kuid on sihipäraselt jätnud lahtiseks, milline oleks USA vastusamm.

Kreml teatas esmaspäeval, et suhtleb USA-ga aeg-ajalt tuumaküsimustes. Seda peeti sammuks, et olukorda leevendada. Samuti pisendas Putini hiljutist retoorikat Vene asevälisminister.

Venemaa NATO-t ei ründa ja ulatuslikku tuumarünnakut ei korralda

Lääneriikide luureametnikud on samas allikate sõnul kindlad, et Venemaa ei taha riskide täieulatusliku tuumasõjaga rünnates ulatuslikult Ukrainat või NATO riike.

Ühe valitsusametniku sõnul ei kasuta Vene väed kunagi strateegilist tuumarelva, ja juhul, kui midagi kasutavad, siis on tegu lühimaa taktikaliste tuumarelvadega.

Selliste pommide lõhkeulatus jääb kümnete kuni sadade tonnide trotüüli (TNT) lõhkemise ekvivalentide juurde.

Hiroshima ja Nagasaki vastu kasutati Teise maailmasõja lõpus pomme, mille lõhkeulatus oli 15 kuni 20 kilotonni TNT ekvivalenti ehk plahvatused oleksid olnud samaväärsed 15 000 kuni 20 000 tonni trotüüli lõhkemisega.

Venemaal peaks olema arsenalis ka taktikalisi tuumarelvi, mille lõhkeulatus on sarnane või ületab Jaapanile kukutatud pommide võimsuse.

Võimalikule tuumarelva kasutamisele peaks eelnema konkreetsete tuumarelvadega seotud üksuste liikvele asumine, mida lääneriikide luure oleks võimeline tuvastama.

Samuti oleks märk, kui ilma selge põhjuseta osa Vene üksuseid koos tehnikaga lahinguväljalt taandub, samas kui teised üksused jäävad paigale.

Samas arvab osa allikaid, et Venemaa võib selliseid samme teadlikult maailmale näidata diplomaatilise surve suurendamiseks.