Macroni lubadus mitte kasutada vastulöögiks tuumarelva pälvis kriitikat
Prantsusmaa president kinnitas hiljuti teleintervjuus, et Prantsusmaa ei kasuta tuumarelva, juhul kui Venemaa kasutab Ukraina vastu tuumarelva. Algselt riigisisesele publikule mõeldud sõnum on nii Prantsuse poliitikute kui ka NATO liitlaste ja analüütikute kriitika alla sattunud.
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul põhineb Prantsusmaa tuumadoktriin selgelt defineeritud Prantsusmaa tuumikhuvide kaitsmisel.
Macron kinnitas intervjuus Prantsuse telekanalile France 2, et Vene tuumarünnaku korral Ukrainale ei kasutaks Prantsusmaa Venemaa vastu tuumarelvi, vahendas Politico.
Prantsusmaa presidenti on alates avalduse tegemisest palju kritiseeritud, kuna Macron ei püsinud tuumarelva kasutamise ebamäärasuse põhimõtte juures.
"Tuumaheidutuse usaldusväärsus sõltub sellest, et me ei räägi midagi sellest, mida me peaksime tegema," ütles intervjuus raadiole FranceInfo endine Prantsusmaa president François Hollande.
Endise presidendi sõnul tuleb tuumadoktriinist rääkida nii vähe kui võimalik ja valmistuda nii palju kui võimalik.
Prantsusmaa on ainus tuumarelva omav Euroopa Liidu liikmesriik, mistõttu tema kommentaarides sisalduv lubadus mitte kasutada tuumarelva, kui toimub tuumarünnak Ukrainale või Ukraina lähistel, ei rahusta Euroopa Liidu ja NATO idapoolseid liikmesriike nagu Poola, Rumeenia ja Slovakkia, hindas Politico.
NATO kaitsealliansi artikkel viie järgi peaks iga alliansi liikmesriik käsitlema rünnakut iga NATO liikmesriigi vastu samaväärseks rünnakule enda vastu.
Putin ähvardas eelmine kuu Ukrainat tuumarelvaga, kinnitades kõnes valmidust kasutada kõiki relvasüsteeme Vene arsenalis sõja võitmiseks Ukraina vastu.
Ameerika Ühendriigid pole avalikult täpsustanud, mismoodi nad reageeriks, kui Venemaa kasutaks Ukrainas tuumarelva. Samas on USA kinnitanud, et reageerivad sellisele sammule tavarelvastusega väga karmilt.
Mõttekoja Foundation for Strategic Research asedirektori Bruno Tertraisi sõnul oleks Macron pidanud olema ebamäärasem ning kinnitama Putinile, et ta kaotab.
Prantsusmaa president kinnitas kolmapäeval intervjuus, et mida vähem Prantsuse tuumarelvadest rääkida, seda parem. Samas täpsustas Macron kohe selle järel, mis toimuks Ukrainale suunatud tuumarünnaku korral.
Kui telekanali France 2 ajakirjanik küsis Macroni käest, kas Prantsusmaa hoiduks tuumarelva kasutamisest, kui Venemaa kasutaks Ukraina territooriumil tuumarelva, vastas Macron, et ilmselgelt teeks seda.
Prantsuse rahvusassamblee kaitsekomisjoni asepresident Jean-Louis Thiériot ütles Politicole, et kui kuulis Macroni kõnelemas, pidi ta peaaegu toolilt maha kukkuma.
Thiériot' sõnul tegi Macron poliitilise vea, kuna üks tuumaheidutuse põhiline osa on ebamäärasus selle kohta, mida Prantsusmaa peab enda eluliselt oluliseks tuumikhuviks.
Tema sõnul oli Macroni sõnum tõenäoliselt mõeldud Prantsuse valijatele, kes muretsevad Ukrainale antava Prantsusmaa sõjalise abi pärast ning kardavad tuumasõda.
Prantsusmaa president ei täpsustanud ka seda, milline võiks olla Prantsusmaa tavarelvastusega sõjaline vastus, kui Venemaa peaks kasutama Ukraina vastu tuumarelva.
Macroni kommentaare kritiseeriti ka välismaal
Soome julgeolekuekspert Minna Ålander märkis Macroni avalduse peale, et nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa riigisisene strateegiline kommunikatsioon ei arvesta tihti sellega, kuidas sama sõnumit tõlgendab rahvusvaheline publik.
There have been many examples of this: not only of strategic comms meant for domestic audiences without considering international interpretation, but also communicating to international audiences without understanding the implications for partners. https://t.co/0carvNqaMx
— Mïnna Ålander (@minna_alander) October 13, 2022
Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace kritiseeris samuti Prantsuse presidendi öeldut, süüdistades teda "oma käe paljastamises", vahendas Briti leht The Telegraph.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas avalikult, et kui Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva, siis saavad sel olema karmid tagajärjed.
"Me ei täpsusta, kuidas me reageerimine, kuid see muudaks põhimõtteliselt konflikti olemust. See tähendaks, et üks väga oluline joon on ületanud. Isegi väiksema tuumalõhkepea kasutamine oleks väga tõsine asi, mis muudaks Ukrainas toimuva sõja olemust," kinnitas Stoltenberg.
NATO allikad kinnitasid The Telegraphile, et Macroni kommentaarid ohustavad heidutuse põhimõtet. Samad allikad keeldusid võimalike stsenaariumite kohta detailidesse laskuma.
Kuna Macron kasutas Ukraina territooriumi kirjeldamiseks sõna "regioon", siis võis Macroni mittevalmiduse alla tõlgendada ka Ukrainaga piirnevaid NATO liikmesriikide territooriumit.
Eelmine kuu kinnitas USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et Washington on teinud Moskvale selgeks, et kui viimane kasutab Ukraina territooriumil tuumarelva, siis on sellel katastroofilised tagajärjed.
Teised kõrgetasemelised ametiisikud on ennustanud, et Vene tuumalöögile järgneks Ukraina liitlaste poolt füüsiline vastus.
Teisipäeval, 11. oktoobril, hoiatas maailma suurimaid majandusi koondav G7 grupp Venemaad ränkade tagajärgede eest, kui viimane peaks Ukraina vastu kasutama tuumarelva. Gruppi kuuluvad ka Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, kel kõigil on eraldiseisvad tuumaarsenalid.
Borrell ähvardas Venemaad karmi sõjalise vastulöögiga, Medvedev pidas Borrelli juttu paranoiaks
Peale Macroni avaldust teatas eraldiseisvalt neljapäeval Euroopa välispoliitika juht Josep Borrell kõneledes Brugge linnas, et "iga tuumarünnak Ukraina vastu saab vastuse, mitte tuumavastuse, vaid nii tugeva vastuse sõjaliselt, et Vene armee hävitatakse ning Putin ei peaks bluffima," vahendas Prantsuse telekanal BFM TV.
Borrell kinnitas, et Ukrainat toetavad riigid, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, USA ja NATO, ei blufi ka.
Venemaa endine president ja praegune Venemaa julgeolekunõukogu asepresident Dmitri Medvedev pidas Borelli kommentaare võimalikust Vene tuumarünnakust Ukraina vastu paranoiaks.
Medvedevi sõnul ei kavatse "ülemere ja Euroopa demagoogid tuumaapokalüpsises surra".
Seega vastavad nad Medvedevi sõnul hoolikalt valitud viisil, mis on tema hinnangul Borrelli sõnavõtu varjatud tähendus.
Endise Vene presidendi sõnul viiks sõjaline eskalatsioon Venemaa ja lääneriikide vahel lõpuks tuumatalveni, vahendas Interfax.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico, Interfax, The Telegraph