"Mingid võimed, mida on mõistlik hoida alalises valmiduses, võiksid osaliselt olla mehitatud ajateenijatega ja selle eesmärk ei ole mitte väljaõppe pikendamine. Ajateenijad saavad oma väljaõppe kätte kas nelja või kaheksa kuu jooksul ja pärast seda on nii-öelda lahingvalves, nii nagu meil on alalise valmidusega üksused täna õhuväes erioperatsioonide väejuhatuses, Scoutspataljonis ja mujal," rääkis Herem.

Võimete hulka, mis pidevalt mehitatud peaksid olema, kuulub Heremi sõnul näiteks õhutõrje, mitmikraketiheitjate valmidus ja laevatõrje.

Heremi sõnul on siiski tema esimene valik nende süsteemide mehitamine spetsialistidega. "On erinevaid meetodeid. Kas me õpetame nad algusest lõpuni ise kaitseväeakadeemias ja mujal välja või me värbame hoopiski ise tsiviilinsenere ja tehnikuid ja anname neile väga kiire sõjalise ettevalmistuse ning kasutame neid siis edasi operaatoritena nende süsteemide taga. Need on esmased variandid tegelikult," sõnas Herem.

Selle variandi suureks miinuseks peab Herem aga spetsialistide vähesust. "Kuna me niikuinii õpetame ajateenistuses neid süsteeme, siis saadame need inimesed reservi ja nad tuleksid ohu korral välja, siis tundub olevat mõistlik rakendada mingi aeg pärast väljaõppe saamist neid ka lahinguvalmiduses," ütles Herem.

Herem selgitas ka, kuidas näeks välja 12 kuu pikkune ajateenistus. "12 kuud on lihtsalt selle loogikaga, et kui me võtaksime kaks korda aastas ajateenijaid, kuue kuu jooksul õpetaksime välja ja järgmised kuus kuus osad ajateenijad oleksid siis oma süsteemidega nii-öelda lahinguvalves, siis sel ajal kui nemad kuus kuud teenivad riiki, mitte enam ei õpi, siis sel ajal õpivad järgmised välja. Kui 12 kuud saab täis, lähevad ühed reservi ja need, kes lõpetasid oma kuuekuulise ettevalmistuse, teevad nüüd kuus kuud oma lahinguvalvet, aga väljaõpe jääks kestma kogu aeg," rääkis Herem.

Herem rääkis, et ajateenistuse võimaliku pikendamise mõtet ei ole täna arutatud ei valitsuses, kaitseministeeriumis ega ka peastaabis. Seda peamiselt seetõttu, et kuna uute võimete väljaarendamine võtab aega, siis hetkel ei ole süsteeme, mida pidevas valmiduses hoida.

"Sellepärast ei ole selle teemaga ka liiga intensiivselt tegeletud. Aga täna me sellega tegeleme, väga paljud otsused tuleb ära teha järgmise kahe aasta jooksul. Tõenäoliselt järgmise poole aasta jooksul pean mina tegema kaitseministeeriumile mingisuguse konkreetsema ettepaneku, kuidas me uusi relvasüsteeme ehitame. Nende arendamine ju praegu käib, selle hulgas ka personaliga tagamine. Ma ei näe selles suhtes, et me kuskile poole oleksime hiljaks jäänud ja et keegi peaks kuskil üllatuma järsku," lausus Herem.

Ta ütles, et kaitseväes on ajateenistuse pikendamise plaanile positiivne hinnang ja seda eriti tänases olukorras.

Ajateenijate rakendamine süsteemioperaatoritena tooks Heremi sõnul kaasa ka tasustamise süsteemi ümbervaatamise.

Herem märkis, et laevatõrjeraketid tulevad kaitseväe relvastusse juba aastaks 2024 ja sellele järgneva kahe aasta jooksul veel olulised süsteemid.

Järgmisel aastal on rekordarv reservõppekogunemisi

Saatejuht Madis Hindre küsis, kas järgmisel aastal rekordiline reservõppekogunemiste arv on pigem erand või uus normaalsus.

"Ma loodan küll, et see on pigem erand, kus me ligi 10 000 inimest, kes on ajateenistuse läbinud, kellel on elementaarne väljaõpe, kelle me toome nüüd sõjaaja koosseisudesse ja anname neile värskendava ja täiendava väljaõppe. Kõik muud numbrid, mis sellest kõrvale jäävad, tõenäoliselt jäävad edaspidi igaks aastaks samaks. Ta on kahtlemata suurem kui kunagi varem ja sõltub meie naabri Venemaa tegevusest, aga on võimalik, et aastal 2024 ta ikkagi langeb," kommenteeris Herem.

Valitsus kutsus eelmisel neljapäeval 2861 reservväelast ja kaitseliitlast nädal aega kestvale lisaõppekogunemisele "Okas 2022".

Herem ütles, et osalusprotsent 65 talle rõõmu ei tee. "Me praegu üritame aru saada, mida me siis ikkagi tegema peame, et reservväelased tuleks rohkem kohale. Meil ei ole puudust sõjaaja üksuse komplekteerimises, vaid iga kord, kui me peame mitukümmend protsenti üle kutsuma, siis see tekitab sellist administratiivset lisategevust ja see mõjub meie kiirusele. Me peame seda parandama jätkuvalt. Mul ei ole täna väga head vastust, miks ei ole osalusprotsent kasvanud kiiremini. Samas nii Šveitsis kui ka Soomes osalusprotsent 60 on täitsa tavaline," sõnas Herem.

Rõõmustavaks pidas Herem kohale tulnud reservväelaste head meelestatust ning häid oskusi. Herem tõdes, et koostöö maakaitse, Scoutspataljoni ja õhutõrje vahel hakkas seetõttu kiiresti tööle. "Kui see väljaõpe oleks olnud kehva, siis me näeksime sellist pilti nagu Harkivi ümbruses täna Vene armeega toimub. Meil sellist asja ei ole," ütles Herem.

"Peamine minu jaoks on see, kuidas me oma osalusprotsenti saaksime paremaks, mis teeb meid kiiremaks ja kuidas me oma personali haldust seeläbi ka suudaksime kiiremaks teha," ütles Herem veel.