Poliitikud "Esimeses stuudios": valmistuma peab Venemaa terroritaktikateks
"Esimese stuudio" julgeolekudebatis nõustusid poliitikud, et iga Venemaa sammu taga on strateegiline huvi ning valmis peab olema Venemaa terroritaktikateks.
Briti üksuse Eestist lahkumine ei ole kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul ootamatu ega lõplik.
"Britid lubasid kevadel, et saadavad olukorrast tulenevalt lisalahinggrupi. See saadeti esialgse teadmisega, et see on siin suveni. Siis otsustati kahepoolselt, et seda pikendatakse aasta lõpuni. Nüüd oleme sarnases seisus nagu enne esimese pikendamise olukorda. Jah, britid on meile inditseerinud, et neil on soov liigutada nad tagasi. Meie ülesanne on selgitada, et isegi kui rotatsioon läheb tagasi, tuleb ta võimalikult kiiresti uuesti," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on oluline keskenduda NATO uutele regionaalsetele kaitseplaanidele.
Leo Kunnase (EKRE) sõnul on brittidel ülemaailmsed huvid ja Eesti peab pingutama, et saada soovitud tulemust.
Urmas Reinsalu (I) märkis, et vaja on ka USA sõdurite kohalolu. Ta tõi välja, et Gorbatšovi aja lõpul oli Euroopas 300 000 USA sõdurit ja enne sõja aktiivset faasi 70 000 USA sõdurit. "Meie sõnum on kaheplaaniline, esimene on see, et Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Euroopas peab oluliselt kasvama. Teine, sõjaline kohalolek erinevates kategooriates peab olema mitmekesine, peab olema Eesti territooriumil, laiemalt meie regioonis, sest see on eraldivõetud kaubamärk nii heidutusest kui kaitsepositsioonist," ütles ta.
Pevkuri sõnul on NATO-s Eesti esimene liitlane Suurbritannia ning ka Eesti peab selle nimel pingutama ja liitlaste vastuvõtuks tegema investeeringuid. "Meil on hetkel tulejõudu rohkem kui kunagi varem. Meil on hetkel Eestis üle 40 tanki, meil on kõige moodsamad tankid, meil on brittide mitmikraketiheitjad. See tulejõud, see tehnika, mis Eestis on, see on suurem kui kunagi varem. Ärme kujunda tunnetust, et meil pole liitlasi siin või neid on kuidagi vähem. Neid on piisavalt, aga kas me tahame rohkem – jah."
Valmistuma peab Ukraina ülesehitamiseks
Raimond Kaljulaid (SDE) märkis, et Eesti on välispoliitiliselt tõstatanud mitmeid teemasid ja olnud seejuures väga nähtav, kuid lõpuks maksavad tulemused. "Küsimus on selles, kas me saame seda, mida me tahame. Olles ausad, neid küsimusi, kus me ei ole saanud, mida tahame, näiteks viisakeeldu või siiani on üleval riigikogu avaldus lennukeelu alast Ukraina kohal, mida me ka rahvusvaheliselt ei saanud," sõnas ta.
Reinsalu sõnul peab valima välispoliitikas õiged lahinguväljad ning mitte need, kust võib eeldada automaatselt edukas olemist. "Eesti algatatud positsioon sulgeda maismaapiir Vene Föderatsioonist tulevatele Vene kodanikele, tegelikkuses meil kui ka Soome seda teeb, siis seda me oleme saavutanud," ütles ta.
Neeme Väli (KE) hinnangul on Euroopas asjatu rääkida sõjaväsimusest ning tegelikult peaks fookus nihkuma sinna, mis hakkab juhtuma peale sõda, kuna Venemaa on sõja kaotanud. "Ehk kuidas Ukrainat üles ehitada ja teiseks, mida hakkame tegema olukorraga, kus keset Euroopat laiutab mingisugune Põhja-Korea sarnane moodustis. See on väga oluline, me peame vaatama kaugemale tulevikku ja mõtlema ka sellele."
Kaljulaidi sõnul on tõenäoline, et Venemaa hakkab lääne vastu kasutama terroritaktikaid. "Ma arvan, et valvsust ei saa kaotada. Ukraina selle sõja meie abil võidab, selle nimel me töötame, aga Venemaa tuleb ja tuleb tagasi," ütles ta.
"Venemaa võib kasutada kõike relvana ja on seda ka teinud. Ta võib kasutada ka valdkondi, mille peale me üldse ei tule," ütles Kunnas ja lisas, et valmistuda tuleb aastakümnete pikkuseks konfrontatsiooniks.
Venemaa eskalatsioonisammude taga on strateegiline huvi
Nord Streamiga juhtunu näitab Pevkuri hinnangul, et Venemaa üritab fookust Ukrainalt mujale suunata. "Venemaa sooviks, et Euroopa riigid, NATO liitlased tegeleksid oma siseasjadega. See on kõik selleks, et Venemaa saaks Ukrainas rahulikult toimetada," rääkis ta.
Reinsalu sõnul on Venemaa asunud samm-sammult eskaleerima. "Lähipäevil on ju ees Venemaa vaates õiguslikult Ukraina tükeldamine, mida ta on lubanud kaitsta kogu oma tuumajõuga ja kui Venemaa hakkab rakendama sellist terrorioperatsiooni, siis peame esiteks küsima, mis on meie strateegilise infrastruktuuri valve, sest see, mis toimub vee all saab toimuda ka maa peal ja tegelikult see toimub ju liitlaste majandusvööndis," ütles ta.
Nord Streami torud olid küll seiskunud, aga neil on kahtlemata sümbolväärtus, märkis Reinsalu.
Pevkuri sõnul on võimalik, et torujuhtme lõhkumise järel on seda vaja üks hetk parandada, mis nõuab ka turvamist. "Kujutage nüüd ette pilti kui ühel kenal päeval saabub rahvusvahelisse meediasse uudis, et Vene sõjalaevad liiguvad Taani väinade poole sooviga turvata torujuhtme parandamist ja üllatus-üllatus tekitavad sinna mingisuguse õhukaitse mulli, sulgedes sellega ligipääsu Balti merele."
"Venemaa ei tee mitte ühtegi sammu nii, et tal pole seal taga strateegilist huvi," ütles Pevkur. "See, et Putin ütleb, et on valmis kasutama "Venemaa" territooriumi kaitsel kõiki meetmeid, me peame olema valmis selleks. Ma ei ütle, et meil on täna reaalselt mingit ohtu selleks, aga miks USA ja britid on nii valvsad tuumaohu jälgimisel on see, et Putini sõnu ei saa võtta naljana."
Venemaa vastus saab olema selgelt asümmeetriline, ütles Väli. "Venemaa on alati käitunud oportunistlikult. On küsitud, mis Putini plaan on. Putinil ei ole plaani, on variant A, B ja C ja täpselt nii nagu olukord keerab, see variant ette võetakse ja kasutatakse täpselt seda hetkeolukorda. Veel üks keeruline arusaam, kui konflikt algas, vaatame neid ultimaatume, mida Venemaa esitas – on tähtis aru saada, et jah, erioperatsiooni lahingutegevus toimub Ukraina pinnal, aga sõda käib lääne vastu. See on väga selge. Ka ultimaatum ei esitatud mitte Ukrainale, vaid läänele," sõnas ta.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Mirko Ojakivi ja Andres Kuusk