Riigieelarve tulude kasvu veab käibemaksu laekumine

Riigieelarve 2023.
Riigieelarve 2023. Autor/allikas: ERR

Riigi tulud kasvavad tuleval aastal tänavuseks prognoosituga võrreldes 1,4 miljardi euro ehk kümnendiku võrra 15,57 miljardi euroni, kõige rohkem kasvab kiire inflatsiooni tõttu tulu käibemaksu laekumiselt.

Tuludest 12,92 miljardit eurot ehk 83 protsenti moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mittemaksulised on 2,2 miljardit eurot.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2022. aastal. Samal tasemel oli maksukoormus ka tunamullu. Maksukoormust kasvatavad tööjõumaksude ja tarbimismaksude laekumise kasv, samal ajal vähendab nende mõju maksuvaba tulu kasv.

Maksude struktuuris moodustavad suurima osa ehk 52 protsenti tööjõumaksud, tarbimismaksude osakaal kerkib 41 protsendini. Kapitalimaksude osatähtsus langeb samal ajal 7,1 protsendile.

Riigileelarvelised tulud 2010-2023. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Inflatsiooni tõttu kasvab kõige kiiremini tulu käibemaksust, prognoosi järgi laekub eelarvesse maksulisi tulusid ligi 15 protsenti enam kui tänavu ehk 12,92 miljardit eurot.

Rahandusministeerium ootab tuleval aastal füüsilise isiku tulumaksu laekumise kahanemist ligikaudu protsendi võrra, kuna keskmise palga ja hõive kasv aeglustuvad ja keskmisele vanaduspensionile rakendub maksuvaba tulu. Prognoosi kohaselt laekub füüsilise isiku tulumaksu tuleval aastal 2,2 miljardit eurot.

Juriidilise isiku tulumaksu laekub tuleval aastal ligi 600 miljonit eurot, mis on ligikaudu samal tasemel kui tänavu.

Sotsiaalmaksu ootab riik tuleval aastal üle 600 miljoni euro rohkem kui tänavu, prognoosi kohaselt kerkib laekumine 4,62 miljardi euroni.

Käibemaksu ootab riik tuleval aastal tarbimise ja investeeringute kasvu arvelt 11,3 protsenti rohkem ehk 3,77 miljardit eurot.

Kuigi täiendavaid aktsiisimuutusi plaanis ei ole, kasvab tuleval aastal laekumine alkoholiaktsiisilt, seda aastaga 4,3 protsenti. Seda peamiselt eeldusel, et turism taastub kriisieelsele tasemele.

Tubakaaktsiisi laekumist ootab riik 7,5 protsenti rohkem. Jaanuarist tõusevad ka tubaka aktsiisimäärad, kuid laekumise kasvu oodatakse ka populaarsust koguvatelt alternatiivsetelt tubakatoodetelt.

Kütuseaktsiisi laekumine kasvab tuleval aastal 3,8 protsenti ehk 510 miljoni euroni.

Hasartmängumaksu ootab riik tuleval aastal 45,6 miljonit eurot ehk kaks protsenti enam kui tänavu. Tollimaksu laekumine peaks samal ajal langema 8 protsenti 69,8 miljonile eurole.

Mittemaksuliste tulude kasvu veavad toetuste ja CO2 tulude kasv. Selle aastaga võrreldes kasvavad mittemaksulised tulud 24,7 protsenti.

Riigi võlakoormus kerkib 2023. aastal 19,8 protsendini SKP-st. Riik võib tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja emissiooniga või uue laenuga.

Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: