Selveri juht: inimesed ostavad rohkem köögivilja ja vähem valmistoitu
Inimesed on teatud tootegruppides, nagu piimatooted, hakanud selgelt eelistama kampaaniakaupa, ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Samuti leiavad teiste kaubaliikidega võrreldes soodsad köögiviljad üha sagedamini tee ostukorvi.
Juba selle aasta aprillist on toidukaupade müük olnud paariprotsendilises languses, nentis Anderson intervjuus ERR-i raadiouudistele.
"Kui nüüd augustit vaadata, siis langus mõnevõrra pidurdus: kui juulis oli miinus veidi üle 2,5 protsendi, siis augustis jäi miinus 0,7 protsenti. Kui aga vaatame rahalist käivet, siis tuli selle aasta suurim kasv 16,1 protsenti. Ent siia kõrvale tuleb võtta inflatsiooninäitaja, mis augustis oli toidukaupadele 21,1 protsenti. Rahalise ja mahulise käibe vahe on rebenenud suurimaks selle aasta vaates: see on juba üle 17 protsendi – inimesed ei osta rohkem asju kui eelmisel aastal, vaid käibekasv tuleb ainult hinnatõusu arvelt," selgitas Anderson.
Inimesed valivad ostukorvi nüüd rohkem soodsamaid tooteid, ütles Anderson. "Mida suurem on tootegrupis hinnatõus, seda rohkem tehakse valik sooduspakkumise kasuks. Võime öelda, et viimaste kuude suurimate hinnatõusude küüsis olevate piima- ja leiva-saiatoodete valdkonnas on pool kuni kaks korda suurenenud kampaaniatoodete osakaal," ütles Anderson.
Tasandunud on puu- ja köögiviljade hinnad ja siin on ka kohe märgata, et nende osakaal klientide ostukorvis on mõnevõrra suurenenud, märkis Anderson.
Võrreldes aasta algusega on suurema hinnatõusu surve alla sattunud valmistoidud. "Suvekuudel on nende mahuline müük kindlasti pidurdunud ja ka siia on jõudnud juba üle 15-protsendiline hinnatõus. See on märgata ka ostueelistustes – valmistoite pannakse korvi mõnevõrra vähem," sõnas Anderson.
Kuigi suures pildis ei ole veel väga olulisi muutusi tulnud, ostetakse 10–15 protsenti kõrgemate hindadega toidukaupu vähem.
"Hinnatõus kindlasti püsib, et aga tulevikule vaadates võib-olla nii pessimistlikku tooni ei ole põhjust hoida," ütles Anderson. "Augustis kasvasid toidukaupade hinnad 21 protsenti ja tõenäoliselt sarnast fooni näeme hindades ka septembris ja oktoobris. Praegu on prognoos, et juba aasta viimastel kuudel langeb hinnakasv alla 20 protsendi," rääkis Andreson.
Köögivili odavneb, liha kallineb
Teatud tootegruppides on hinnakasv pidurdunud. "Saame rääkida siin kalast, puu- ja köögiviljast, aga vastukaaluks on tootegrupid, kus hinnad jätkavad tõusu. Nii on oodata kindlasti lihatoode mõningast kallinemist, jätkub valmistoitude kallinemine ja vähemalt poole aasta jagu jätkub hoogsam leiva-saia ja piimatoodete hinnakasv," prognoosis Anderson.
Kui olulisi muutusi pole lisandumas, siis järgmisel aastal võime juba rääkida alla kümneprotsendilisest toidu kallinemisest, sõnas ta. "Muret tekitab, et need hinnad, mis on tänaseks tõusnud, ei näita langemise märki: need jäävad sellele tasemele püsima ja selles suhtes pole tarbijale midagi odavamaks muutumas," märkis Anderson.
Tema hinnangul on tarbijad väga nutikad oma valikutes ja maandavad oma ostueelistustega hinnatõusu. "Juba neljandat kuud on kasvanud kampaaniatoodete müük üle 40 protsendi ja eks see on ka üks näitaja, mis tegeliku hinnatõusu mõju allapoole toob. Tarbija on oluliselt hindade kallinemist soodsate piimatoodete ostmisega maandanud. Nii on võimalik vähemalt pool inflatsiooni mõju elimineerida ja see hoiab siis tarbijale toiduhindu mõnevõrra madalamal," rääkis Anderson.
Ta ütles ka, et kaupmehele võib ette tulla kriitiline joon. "Kui ei ole võimalik marginaali hoida ja oluliselt tõuseb tegevuskulude pool, siis see ei ole ka väga jätkusuutlik. Nii et kaupmehed kindlasti vaatavad väga kriitilise pilguga, milliste meetmetega on võimalik üksuste tulemusi vähegi pinnal hoida ja vaatavad, kas pikaajalises perspektiivis on poodi kasumlik pidada. Täna on nii mõnigi pood juba sel põhjusel kinni pandud ja sellistele otsustele võib tulevikus lisa tulla," ütles Anderson.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Indrek Kiisler
Allikas: ERR-i raadiouudised