Peterson: hooldaja palk hooldekodus ei tohiks olla kehvem kui tervishoius

Tuleva aasta 1. juulist rakenduva hooldekodureformi eel kutsus tervise- ja tööminister Peep Peterson üles hooldajate tasude läbirääkimisteks ja kollektiivleppe sõlmimiseks, et nende palk ei jääks alla tervishoiuasutustest töötavate hooldajate omale.

Reformi tulemusel peaks kujunema olukord, kus hooldekodukohta vajava inimese enda kanda jääks toidu- ja majutuskulud ning teine pool ehk hooldus olenemata selle vajaduse astmest jääb omavalitsuse ja riigi kanda.

Peterson rääkis "Terevisioonis", et hooldajaid on praegu palju puudu, ent vaikselt käib juba nende juurde palkamine. Kollektiivleppe üleskutset tehes märkis Peterson, et kui ministeeriumi välja töötatud valem näeb praegu ette, et ühe hooldaja kohta tuleb 1345 eurot palgaraha, siis vähemalt miinimumpalga võiks tuua võrdseks sellega, mida küsivad hooldajad tervishoiusüsteemis ehk 1200 euro ligi, millele lisandub veel öö- ja pühadetasu, et inimestel oleks väärikas sissetulek, mitte kehvem kui haiglates.

"Kutsun tõesti üles nii linnade, valdade liitu, kelle liikmetele kuuluvad pooled hooldekodud kui ka erahooldekodusid, et sõlmige see lepe ära, andke teada inimestele, et see valdkond on ahvatlev, ja küll nad hakkavad siis tulema. Tulevad kauplustest üle, tulevad kasvõi need samad inimesed, keda me vabastame omastehooldusest kodus," rääkis Peterson. Ministri sõnul plaanib riik omastehooldusest tööturule tagasi tuua tuhandeid inimesi.

Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja sealt edasi vähemalt 57 miljonit eurot aastas.

Praeguse hooldekodukohtade puuduse leevendamisest rääkides tõi Peterson esile kaheastmelise plaani. Kuna inimeste esimene valik ei ole hooldekodusse minna, siis praegu on Petersoni sõnul palju puudu just selles vallas, kuidas abistada inimest kodus, et ta saaks seal olla nii pikalt kui võimalik. "Koduhooldus on see, milleks on olemas piisav ülekate rahas, järgmisel aastal 12 miljonit on võimalik üldrahastusest suunata koduhoolduse arendamisse," kinnitas Peterson.

Ka siin näeb Peterson töötajate ressurssi tekkimas nendest inimestest, kes vabanevad kodus oma lähedaste hooldamisest.

Peterson tõi välja, et keskmiselt viibivad inimesed hooldekodus kaheksa kuud ning hooldekodusse minnakse pigem hiljem kui varem. Ministri sõnul ei ole küsimus ainult rahas, vaid inimesed saavad hakkama ja tahavad ise hakkama saada kodus nii kaua kui võimalik. "Väärikuse vaates on koduhooldus inimesele veel kriitilisema tähtsusega."

Täpset arvu, mitut hooldekodukohta kohe juurde vaja on, Peterson öelda ei osanud, lisades, et reformi kulgemise pealt alles hakatakse vaatama, kui suur hooldekoduvajadus on.

"Täpset analüüsi ei ole, sest me ei tea praegu, kui palju me koduhooldusega ära katame ja palju lisaks tuleb, ja palju on ka täitmata kohti erahooldekodudes," märkis Peterson, hinnates siiski, et lähiaastatel oleks juurde vaja paar tuhat kohta.

Üldhooldekodu reform peaks rakenduma tuleva aasta 1. juulist. Kõik soovijad peavad pöörduma abivajaja elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, ning ka neile, kes on juba hooldekodus,  hakkavad muudatused kehtima, kinnitas Peterson.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: