Läänemets: Eesti on valmis suuremaks põgenikesurveks
Läbi Luhamaa ja Koidula piiripunkti saabub Eestisse ööpäevas umbes 500–600 Ukraina sõjapõgenikku, kuid Eesti on valmis ka suuremaks põgenikesurveks.
Teisipäeval käisid Luhamaa piiripunkti tööd üle vaatamas jõustruktuuride esindajad, kes tõdesid, et piirivalvurid on valmis vastu võtma senisest palju rohkem sõjapõgenikke. Valmis ollakse ka selleks, kui peaks tekkima massilise ebaseaduslik rohepiiri ületamise oht.
"Kui me mõtleme sellist massilist piiriületamist, sellist ebaseaduslikku, siis selleks on politsei- ja piirivalveamet (PPA) valmistunud koos kaitseliiduga. Hiljuti viidi ka üks suur õppus läbi. Tegelikult on selleks vajalikud seadusemuudatused tehtud, et üle piiri masse lasta ja seda olukorda ohjata. Ma usun, et me oleme selleks valmis," rääkis siseminister Lauri Läänemets.
"Mis puudutab piirikontrolli protseduure, siis me oleme valmis ja võtame iga inimese vastu ja anname abi enda poolt, mis on meie ülesannete hulgas. Arvestama peab sellega, et need inimesed, kes Luhamaa piiripunkti saabuvad, on pidanud päevi – mõnikord neli-viis päeva – Vene föderatsiooni poole peal seisma lageda taeva all, ootama oma piiriületuse järjekorda. Neil on lapsed, pered ja kui nad Eestisse saabuvad, siis nad ootavad transporti siit edasi," lausus PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev.
Teiselpool Venemaa piiri ootab teadaolevalt mitu tuhat Ukraina sõjapõgenikku piiriületust. Arvestades ilmastikuolusid nende teekond kergemaks ei muutu ja seda enam on oluline see, missugust abi on võimalik Eestimaa pinnal neile vajadusel pakkuda.
"Peamine abi, mida nad vajavad, on see, et nad saaksid sooja, et nad saaksid süüa, et nad saaksid informatsiooni, kuidas kuhu edasi, kui nad ei tea täpselt, kus nende buss on või kui neil on mingi muu plaan Euroopa poole liikumisel. Ja vajadusel arstiabi. Siia ei ole vaja saatma hakata tekke, enamik neist inimestest ei taha Eestisse jääda; kes tahavad, nende jaoks on buss olemas, mis viib Tartusse ja neid võetakse seal keskuses vastu ja nendega tegeletakse. Teised tahavad korraks üles soojeneda ja siis Euroopa poole edasi liikuda," rääkis Läänemets.
Toimetaja: Marko Tooming