Pärast sanktsioonide algust on Eesti-Vene piiril, mida rahuajal ületasid iga päev tuhanded inimesed ja sõidukid, olnud tavapärasest vaiksem. Aga kui ligi 30 aastat Narva piiripunktis töötanud välijuht Jaanika Karp ühel reede hommikul järjekordset 12-tunnist vahetust alustas, tabas tema  treenitud silm kohe, et liiklus on peaaegu lakanud.

"Bussijuhtide käest tuleks küsida, kes on nii-öelda Eesti bussijuhid, keda me usaldame, et mis seal Venemaal siis praegu täpselt toimub," ütles Karp teisele piirivalvurile.

Jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas tühistati kolm nädalat tagasi kõigi Venemaa kodanike turistiviisad ja üle piiri lasti peamiselt Ukraina põgenikke, kuid viimastel päevadel on sotsiaalmeediasse jõudnud pildid pikkadest järjekordadest teisel pool piiri, kus inimesed vaevlevad päevi ilma toidu ja veeta autodes või isegi tänaval.

Ükskõik kas saabutakse jalgsi, bussi või sõiduautoga, esimese kontrolli teevad reapiirivalvurid. Kui keegi tundub kahtlane, palutakse inimene teise astme kontrolli. Eriti keeruliste juhtumite puhul läheb asi välijuhi kätte.

Kella 11 paiku tõmbas tähelepanu Eesti numbrimärgiga auto, millega saabusid Eesti elamisloaga mees ja temaga kaasas olnud naine, kellel on Vene ja Moldova kodakondsus ning kes väitis, et soovib siit kaudu naasta kodumaale.

"Kui ta tõendab ära, et ta läheb oma kodukoha riiki, ja kui ta suudab ära tõendada, et tal on olemas kõik lennupiletid, broneeringud, kui ta kusagil ööbib, siis me lubame piiriületuse. Kui inimene lihtsalt ütleb, et ta sõidab koju ja tal ei ole mitte ühtegi broneeringut, lennukipiletit, siis on selge ju see, et ta ei suuda tõendada oma reisiteekonda," selgitas Karp.

Välijuhil on viimane sõna ja Eesti kaudu Moldovasse reisimise jutt Karpi ei veena. Naise passi läks tempel, mille peale tõmmati kriipsud ja E-täht, mis tähistavad sisenemiskeeldu.

Piirivalvurid on Karbi sõnul harjunud kuulma luiskelugusid, lunimist, aga ka sõimu.

Kõige rohkem toovad praegu Narvas tööd kaugliinibussid. Päeva jooksul võetakse sealt erinevatel põhjustel põhjalikumasse kontrolli sadakond inimest. Mõni peab ootesaalis veetma tunde. Näiteks tegelesid Jaanika Karp ja dokumendiekspert Janek Eltermaa Vene mehega, kes soovis viisaga tulla Eestisse külastama siin elamisloa alusel elavat eksnaist ja tütart.

"Praegu teeme nii, et neil pole pikaajaline elamisluba. Neil on tähtajaline elamisluba. Ja tähtajalise elamisloaga me ei lase 19. septembrist enam. Sanktsioonid. Saate aru? Peate tagasi Venemaale minema," rääkis Karp mehele.

Samal ajal jõudis jalgsi piirile daam, kes soovis kontrollida oma Narvas asuvat korterit. Ehkki piirangute järel ainuüksi kinnisvara omamine sisenemisõigust ei anna, on piirivalvel õigus teha mõjuval põhjusel erandeid.

"Naaber helistas, et seal on uputus. Lähen sinna, seal oli avarii, vesi pandi kinni ja kahe päevaga pean kõik ära tegema," selgitas naine.

"Kuidas saate tõestada või näidata, et avarii või selline asi juhtus?" küsis Eltermaa, mille peale naine pakkus, et piirivalvur võiks temaga koos minna korterit vaatama.

Lisaks küsitlemisele ja asjade läbivaatusele uuritakse põhjalikult dokumente ja andmebaase. Templid eksnaist külastada tahtnud mehe passis tekitavad küsimusi.

"Muidugi tal on vanus ka selline, viisa hakkab kohe lõppema, uut viisat ta ei saa. Ta võib muidugi ka selline tegelane olla, kes tahab mobilisatsioonist ära hiilida. See on võimalik. Sest pass on reeglina nagu juturaamat. See eeldab ka lugemisoskust. Ridade vahelt või kuidas iganes," selgitas Eltermaa.

Pärast seda, kui Venemaa režiimi liider Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja osalise mobilisatsiooni, on sajad tuhanded mehed püüdnud Venemaalt pageda. Ehkki see tekitab vastakaid tundeid, siis Eesti piiridelt saadetakse nad tagasi. 

"Näiteks mul oli eile kaks meeskodanikku Venemaalt ja nemad lähevad Saksamaale sõbrale külla, et veel viimaseid päevi Oktoberfesti nautida. Ja kuna nad selle uue korralduse alla ei mahtunud, siis ma saatsin tagasi. Siis hakkas pihta, et "see on meie viimane võimalus, mobilisatsioon" ja kõik selline. Sorri, mitte läbi meie riigi," rääkis Eltermaa.

Kui enda sõnul eksnaist vaatama läinud mees pööras otsa pikema puiklemiseta ringi, siis väidetavalt kinnisvaraga tutvuma tulnud proua ei tahtnud keeldumisega leppida.

"Praegu lähete Venemaale. Täna. Kui lähete Venemaale, kõik dokumendid korras, palun tulge tagasi. Tehke kõik enda dokumendid korda, tulge tagasi ja vaatame üle," soovitas Karp. Juba välja suunatud proua aga jätkas vaidlust.

"Ühistu esimees peab saatma kirja, et seal on need ja need asjad. Saadab kirja. Saatke e-mail, milline on olukord, siis vaatame. Aitäh, head aega," jätkas Karp.

Kuna suurest naabrist lahutab meid vesi, siis paljud piiririkkumise katsed toimuvad ujudes või viimati septembris aerulauaga, aga ilmselt kõige äärmuslikum juhtum toimus Narva piiripunktis 2020. aasta kevadel, kui Venemaalt tulnud mees püüdis maasturiga sõna otseses mõttes läbi väravate põrutada.

Kõiki Ukraina kodanikke Eestisse ei lasta

Kui üldjuhul võtab Eesti vastu kõik pärast 24. veebruari oma kodumaalt lahkunud Ukraina kodanikud, siis kella 14 paiku saadetakse üks Ukraina meesterahvas tagasi.

"Passi järgi nägime, et ta oli esmakordselt saabunud Euroopa Liitu Rumeeniasse juulikuus üheks päevaks, läks tagasi Ukrainasse, siis mõni nädal hiljem tuli uuesti. Tuli välja, et ta taotles Rumeenias ajutist kaitset, mille ta ka sai, aga ei sobinud, siis perega liiguti edasi Hamburgi Saksamaale, aga ka sealsed tingimused ei sobinud. Ja siis eelmisel kuul läbi Läti sõideti perega Venemaale ja täna ta siis üritas minna õnne leidma Norra kuningriiki," kirjeldas Eltermaa.

Viimasel ajal kurdavad abiorganisatsioonid, et tagasisaatmisjuhtumid on sagenenud ja levivad spekulatsioonid, et kuskil Eesti võimukoridorides langetati salaja otsus Ukraina pagulasi vähem maale lubada.

"Me hakkasime neid signaale saama juba juulis, et mitte kõik inimesed ei saa sealt läbi ja seal meie vaates oli imelikke põhjendusi," ütles MTÜ Mariupoli Sõbrad juhatuse liige Aleksandra Averjanova.

"Väita seda, et nüüd massiliselt just ukrainlasi tagasi saadetakse, siis nii ei saa öelda," vastas Narva piiripunkti juht Marek Liiva.

Ametlikel andmetel on sõja algusest saadik tagasi saadetud veidi üle 1000 Ukraina kodaniku ja Narva piiripunkti juhi kinnitusel on viimasel ajal tõesti see pisut sagenenud, kuid selle taga ei ole tema sõnutsi salalepe, vaid pigem see, et isikud elasid Venemaal juba enne sõda või on dokumendid puudulikud.

Averjanova tõi aga näiteid, et rahvast ei lasta üle näiteks lemmiklooma tõttu või koheldakse eri piiridel erinevalt.

"Vahest on nii, et öeldakse, et inimesed on liiga kaua aega viibinud Venemaal ja siis nad saadetakse tagasi, aga nad saavad siis Soomest sisse," rääkis Averjanova.

"See on tegelikult nüüd selline olukord, kus inimesele selgitatakse ühes piiripunktis, miks ta ei pääse üle, siis ta oskab teha sellest oma järeldused ja täitsa võimalik, et järgmises piiripunktis ta juba parandab oma profiili ja ta räägib juba võib-olla siis teist legendi, teist juttu ja võib-olla on ta paremini ettevalmistatud dokumentidega oma tegelikul reisil," kommenteeris Liiva.

Üks keeruline kaasus oli kogu päeva oodanud Ukraina pere kolme väikese lapsega, kes enda sõnul elasid juba kuus aastat Venemaal.

"Need ukrainlased, kes lahkusid Ukrainast enne 24. veebruari, saaksid ületada piiri üldiste reeglite alusel. Aga seal on rida probleeme: lastel on passid kehtetud, kuidas see asi lahendatakse? Praegu jään vastuse võlgu," ütles Eltermaa

Sel hetkel läks järsku saginaks. "Pealtnägija" kaamera ees talutati meest, kes oli justkui teel vastupidi, Eestist Venemaale. Alles natuke hiljem ja pärast kooskõlastust kaitsepolitseiga tuli välja, et "Pealtnägija" oli juhuslikult tunnistajaks üpris haruldasele sündmusele – riigist väljasaatmisele. Eestist kupatati välja narvalane Sergei Neprimerov, kellele pandi süüks tegutsemist mõjuagendi ja provokaatorina. Neprimerovi elamisluba tühistati, talle määrati viieaastane Schengeni alale sisenemise keeld ja eskorditi Vene piirile.

Õhtu lõpetas mees, kes esitles end Costa-Rica kodanikuna, kelle eesnimi on Nikolai ja kes räägib puhast vene keelt. Nikolai jutu järgi elas ta aastaid Venemaal illegaalina ja töötas baristana, aga sõja tõttu tahab kodumaale naasta.

Lugu oli ebatavaline, aga mitte võimatu. Eltermaa ja Karp pidasid nõu. "See on nii ja naa juhtum. Ma ei ütle nüüd siin paari minuti jooksul, kas ta läheb sisse või välja. Ma pean nüüd mõtlema, analüüsima seda," sõnas Karp.

Ehkki võib jääda mulje, et tulijaid grillitakse ja enamik kupatatakse tagasi, siis ööpäeva jooksul – isegi arvestades seda, et Vene poolel on praegu pudelikael – lubati maale 1054 Venemaa kodanikku ja 184 Ukraina kodanikku. Tagasi saadeti 13 Vene ja kaheksa Ukraina kodanikku.

Mis sai päeva jooksul kohatud inimestest? Moldova ja Vene passiga naine sõitis tagasi, aga tegi samal päeval veel ühe edutu katse riiki pääseda. Lõuna-Ameerikasse naasmisest rääkinud costaricalasele pakuti erandkorras võimalust sealsamas veebi teel lennupilet broneerida, aga ta eelistas Venemaale naasta. Kolme lapsega Ukraina pere, kellel dokumendid puudulikud, palus Eesti riigilt varjupaika, toimetati majutusruumi, aga taganesid enda soovist ja suundusid vabatahtlikult Venemaale. 

"Ütleme ausalt, et sellest 24. veebruarist, jah, see on ikka omaette kool ja läbielamised. Algus oli päris raske, emotsionaalselt ka. Kui tuli esimene laine ukrainlasi – selle emotsiooniga, haavatavana, neid ei olnud palju, aga lapsed ja –, see oli endale ikka paras korralik katsumus. Aga tänaseks päevaks on emotsioon kontrolli alla saadud, et kui koju lähed siis, plõks, lülitad end välja ja magad rahulikult, pole häda midagi," rääkis Eltermaa.