Järvan: universaalteenuse hinnast pea poole moodustab CO2 tasu

Ettevõtlusminister Kristjan Järvan
Ettevõtlusminister Kristjan Järvan Autor/allikas: ERR

Konkurentsiameti määratud elektri universaalteenuse hinnast 47 protsenti moodustab CO2 tasu, selgub väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani esitatud andmetest.

Järvan rääkis sotsiaalmeedias antud pressikonverentsil, et palus oma nõunikel täpsemalt välja selgitada komponendid, millest koosneb elektri universaalteenuse hinnaks määratud 154,1 eurot megavatt-tunni eest.

Tema sõnul annab sellest hinnast kütus, mille sekka arvestatakse nii põlevkivi kui ka uttegaas ja biomass, 36,4 eurot. Elektritootja tegevuskulud on 15,7 eurot, kulum 14 ja ärikasum 14 eurot ning keskkonnatasud kaks eurot. Nende komponentide summa on 82,1 eurot.

Ülejäänud kulu selles hinnas moodustab aga Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) praegu kehtiva süsinikdioksiidi tonni hinna alusel CO2 hind, mis on arvestuslikult 72 eurot. See on 46,7 protsenti universaalteenuse koguhinnast.

Riik võtab siiski koguhinnast kütteperioodil 50 eurot maha, et kompenseerida suurt CO2 kvoodi osakaalu, rõhutas Järvan.

Minister rääkis ka sellest, et kui hind septembris oli elektri keskmine börsihind 230 eurot, siis tootmise omahindu arvestades oleks Eesti Energia kasumimarginaal olnud ligikaudu 60 protsenti. Konkurentsiameti määratud universaalteenuste hinnaga toodi aga ettevõtte kasumimarginaal 7,4 protsendile.

Järvan selgitas ka CO2 kvoodi päritolu ja eesmärki ning ütles, et kui stabiilsetel aegadel oli see Euroopa riikide jaoks vastuvõetav, siis praegu tasuks selle toimimist muuta.

"Süsteem töötas seni võiks öelda, et rahuldavatel tingimustel. Kui me räägime elektri hinnast mõned aastad tagasi, siis olgem ausad, CO2 kvoodisüsteem ei olnud kõige põletavam küsimus ühiskonnas. Tänaseks on ta aga selleks saanud," ütles minister. "Täiesti õigustatult on küsimus, et kui meil on Ukraina sõda, põgenikud, covid, energiakriis - kas sellel hetkel on ikkagi mõistlik ületada ka neid keskkonnakaitse eesmärke kolmekordselt?" küsis ta.

Järvani sõnul leiab Eesti, et see ei ole praegu mõistlik ning valitsus on esitanud Euroopa Liidus ka sellekohaseid mõtteid, kuid "paraku kaasatulijaid liiga palju ei olnud".

"Ma arvan, et CO2 kvoodisüsteem muutub tulevikus, aga selleks läheb veidi aega vaja. Eesti tegeleb sellega jätkusuutlikult edasi," lubas ta.

Minister rääkis, et mitte ainult CO2 kvoodisüsteem, vaid ka elektrituru reeglid tervikuna tuleks üle vaadata. "Kui oli rahuaeg, siis need töötasid võrdlemisi hästi. Tänasel päeval me näeme puudujääke ja tahaksime muuta seda süsteemi avatumaks, muuta hinnastamisreegleid, muuta seda läbipaistvamaks, et kust siis see kõige kõrgema pakkuja hind tuleb," rääkis ta.

Järvan kritiseeris ka Eesti Energia juhti Hando Sutterit, kes ühest küljest ütleb, et elektri universaalteenuse hind on liiga kõrge, aga teiselt poolt võitleb tema juhitud ettevõte oma kasumimarginaali suurendamise eest.

"Eesti Energia ainus ülesanne ei ole kasumit teenida. Tal on palju strateegilisi ülesandeid riigi poolt pandud, mida mul kahjuks tuleb tunnistada, nad ei ole seni ehk kõige paremini täitnud. Ma arvan, et see, et meil Eesti Energia juhatus vahetub, on ka märk sellest, mida valitsus arvab sellest tööst," märkis Järvan.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: