Ameerika Ühendriikide tipp-poliitikute üleskutsed näitavad viimaste aastate hapra suhete soojenemise perioodi lõppu USA ja OPEC naftakartelli vahel, vahendab The Wall Street Journal.

Endise USA kõrge ametiisiku David Goldwyni sõnul on naftakartelli otsus nafta hinna tõstmiseks vähendada järsult nafta tootmist olukorras kus lääneriikides on kõrge inflatsioon ning Euroopal on raskusi Vene energiakandjate asendamisega sisuliselt majandusliku ja diplomaatilise sõja kuulutamine.

Goldwyn tegeles rahvusvaheliste energiaküsimustega Clintoni ja Obama administratsioonides.

Viimase kümnendi jooksul on USA ja OPEC naftakartelli omavaheline suhe niikuinii muutunud, kuna Ameerika Ühendriikidest on samuti saanud arvestatav naftat eksportiv riik.

Ameerika Ühendriikide ja OPEC kartelli vahel toimusid avalikkuse eest varjul olevad kõnelused nii Obama administratsiooni lõpuajal kui ka Trumpi presidendiks oleku perioodi algusajal.

Hiljem lepiti nende kõneluste najal kokku nafta hinna stabiliseerimine koroonapandeemia tipuajal.

Head suhted USA ja naftakartelli vahel hakkasid pingestuma kui lääneriikides tõusis inflatsioon rekordkõrgeks ning OPEC-i partnerriik Venemaa tungis veebruaris kallale Ukrainale.

Kõrgete nafta hindade pärast mures olev USA president Joe Biden külastas suurimat OPEC-i naftatootjat Saudi Araabiat käesoleva aasta suvel eesmärgiga parandada kahe riigi vahel pingestunud suhteid.

Biden siiski ei suutnud veenda Saudi Araabiat naftatootmise mahtu tõstma.

Naftat eksportiva kuningriigi ametiisikud on korduvalt kinnitanud, et nad teevad kõik vajaliku naftaturul tasakaalu saavutamiseks.

Saudi Araabia sõnul tugines kolmapäevane otsus vähendada nafta tootmise mahtu hinnangutele, mille kohaselt majandustegevuse aeglustumise tõttu väheneb ka nõudlus nafta vastu.

USA Valge Maja ametiisikud on lubanud ühe vastusammuna lisada naftaturule naftat Ameerika Ühendriikide strateegilistest naftavarudest. Samuti lubas Valge Maja konsulteerida USA Kongressiga, et leida teisi tööriistu ja vahendeid vähendamaks OPECi mõjuvõimu energiakandjate hindade üle.

USA senaator Edward J. Markey lubas taas esitada "OPECi vastutusele võtmise eelnõu" (OPEC Accountability Act), mille kohaselt peab USA president suhtlema eraldisesivalt erinevate OPECi kartelli liikmetega ning survestama neid kartellina koostöö lõpetama.

Kui kahepoolsed kõnelused vilja ei kanna, siis viidaks järgmise sammuna vaidlus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ette.

Kolm USA esindajatekoja liiget teatasid kolmapäeval, et esitavad üheskoos eelnõu, mille kohaselt viib USA oma väed ja õhutõrjesüsteemid Saudi Araabiast ning Araabia Ühendemiraatidest välja.

Kolme poliitiku sõnul aitab OPECi otsus nafta hinda tõstes Venemaal pidada sõda Ukraina vastu ning nende sõnul ei peaks Ameerika Ühendriigid sellistele riikidele sõjalist abi pakkuma.

Kõige kaalukama ettepanekuna ringleb USA Kongressis eelnõu (No Oil Producing and Exporting Cartels Act – NOPEC), mille kohaselt antakse USA justiitsministeeriumile õigus kohelda OPECi naftakartelli valitsusi monopolina, keda võib sellise tegevuse eest kohtusse anda.

Praeguse USA seadusandluse kohaselt ei tohi välisriikide valitsusi ilma nende nõusolekuta kohtusse anda.

NOPEC akti kohaselt saaks USA justiitsministeerium anda OPECi liikmed hindade kokkuleppimise eest kohtusse anda USA vastava siseriikliku seadusandluse kohaselt.

USA Kongressis on NOPEC eelnõu eri variantides olnud pikalt arutlusel ning Joe Biden on selle eelnõu varasema variandi poolt ka senaatorina hääletanud.

Tollal oli eelnõu osas murelik Valge Maja, kes ei tahtnud suhteid Saudi Araabiaga kahjustada. Seetõttu ei saanud sellest ka seadust.

The Wall Street Journaliga suhelnud analüütikute ja lobistide hinnangul võib olukord olla nüüdseks muutunud, kuna Washingtonil on Saudi Araabiaga tekkinud mitmed tüliõunad alates inimõiguste mitteaustamisest kuni Saudi Araabia suheteni Moskvaga.

Samade allikate sõnul võtavad OPECi liikmed eelnõud tõsiselt ning neid ärritavad ähvardused see seadusena vastu võtta.

OPECi liikmed on sel suvel tarninud Ameerika Ühendriikidele 1,5 miljonit barrelit naftat ja naftatooteid. See aitas katta Vene nafta äralangemise.

Eelnõu seaduseks saamise korral ei pruugi need riigid enam olla huvitatud nafta müümisest Ameerika Ühendriikidele.

Saudi Araabia ja teiste OPEC riikide pahameelest hoolimata võib USA sellise eelnõu siiski heaks kiita, kuna Bideni administratsioon on poliitilise surve all seoses USA-s valitseva kõrge inflatsiooniga.

Sellele lisaks on hinnad hakanud peale suve hakanud taas tõusma täpselt enne sügisel toimuvaid USA vahevalimisi.

USA ametiisikud kaaluvad ka diisli ja bensiini ekspordi keelamist, kuigi selline keeld ei ole veel silmapiiril. Analüütikute sõnul vaatab USA presidendi administratsioon kas nafta hind kerkib veel arvestataval määral.

OPEC-i naftakartelli liikmed on praegu Alžeeria, Angola, Kongo, Ekvatoriaalne Guinea, Gabon, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Venezuela.

2016. aastal sõlmisid OPECi riigid täiendavad nafta tootmise kokkulepped 10 riigiga, kes ei kuulu kartelli. Üheks selliseks riigiks on Venemaa. Selliseid kokkuleppeid nimetatakse OPEC+ naftakartelliks.