Tallinna kesklinna sotsiaalkeskuses asub üks pealinna 22 avalikust varjumiskohast. Keskuse keldrisse mahub umbes 300 inimest. Päästeamet on varjumiskohti märgistanud neljas suuremas linnas ja töö jätkub.

"Järgmises etapis me soovime hakata rääkima ka eraomanikega, näiteks maa-alused parklad võiksid sobida osades asukohtades avalike varjumiskohtadena. Aga päris kindlasti meil kõige suurem teravik läheb korteriühistutele, sellepärast et inimese kõige esmane varjumiskoht peaks ikkagi olema tema kodu lähedane, kas siis kodukelder või enda siseruumid," sõnas päästeameti riigikaitse nõunik Lea Vainult.

Ohust teavitamiseks on üle Eesti kavas luua sireenide süsteem, nagu on näiteks Muuga sadamas, kuid praegu on juba ka muid võimalusi.

"Me saame inimestele tekstisõnumeid saata, saame läbi ringhäälingu saata teateid, me saame läbi sotsiaalmeedia postitusi teha. Tegelikult neid kanaleid, kuidas inimesteni jõuda, on väga palju, kuni selleni välja, et ruuporitega autod sõidavad mööda tänavaid ja annavad seda sõnumit edasi," sõnas Vainult.

Viimsi vald on päästeameti vaatest üks eeskujulikumaid kriisiks valmistujaid. Avalike varjumiskohtade kaardistamise kõrval uuritakse seal näiteks elanikkonna võimalusi aidata.

"Kogume infot, kellel on pakkuda mingisuguseid ressursse. Näiteks kellel on oma kinnistutel puhta veega kaevud, juhul kui Viimsi Veel ei ole võimalust enam teenust pakkuda ja midagi juhtub, siis meil oleks teada need kohad, kus saame mingisuguseid loodusressursse või siis tehnilisi ressursse kasutada," rääkis Viimsi valla järelevalveosakonna juhataja Karin Mägi.

Eelkõige peaksid aga inimesed ise hoolitsema selle eest, et nad hädaolukorraks valmis oleksid. Kõige lihtsam on üle vaadata oma maja kelder.

"Kas seal ei ole aknaid või aknad on võimalik näiteks liivakottidega ära katta. Kui räägime sõjalisest ohust, siis see varjumiskoht peaks olema maa all, see annab lisakaitse lööklaine vastu. Räägime sellest, et ta peaks olema tervisele ohutu ehk vastama tuleohutuse ja terviseohutuse nõutele ja lisaboonusena seal võiks ju olla avariivalgustus ja kõik muu selline," rääkis Vainult.

"Me kindlasti peaksime vahet tegema, et evakuatsioonikoht ja varjumiskoht ei ole samad. Ehk et me ei räägi sellest, et varjumiskohas peaks olema toidu- või veevaru või midagi muud sellist," lisas Vainult.

Mägi sõnul tuleks taastada elanikkonna kaitse õpetus. "Seda peaks hakkama juba varakult õpetama, lasteaiast saadik," ütles Mägi.

Avalike varjumiskohtade loetelu on päästeameti kodulehel, omavalitsuste kodulehtedel ja ka mobiilirakenduses Ole Valmis.