"AK. Nädal" vaatas sisse olukorda Eesti kagupiiril
Pärast Venemaa mobilisatsiooni väljakuulutamist kasvasid järjekorrad Pihkva oblasti piiripunktides ebainimlikult pikaks ja Eesti kagupiirile jõudis iga päev sadu päevade kaupa jalul seisnud kurnatud põgenikke. Olukord võttis aga ootamatu pöörde nädala keskel, kui ööpäevaga kadusid piiri tagant tuhanded jalgsi piiriületust oodanud ukrainlased.
Alates septembrikuu lõpust jõudis igal ööpäeval Koidula ja Luhamaa piiripunkti 200 kuni 300 ukrainlast. Silmnähtavalt kurnatud inimesed, kes Vene poolel vihma käes seisnud juba kuni viis ööpäeva.
"Meie oleme ikka näinud väsinud ja näljaseid inimesi. Oleme saanud piiriületajatelt fotomaterjali Petserist, kus inimesed on maganud väljas, kiletükkide all sisuliselt. Ei ole neil mingit peavarju olnud, neid inimesi on olnud hulgaliselt. Luhamaa piiripunktis möödunud ööpäeval järjest rohkem inimesi küsis ravimeid, et külm ja rasked ilmastikutingimused teevad oma töö, et tervisekahjustusi kindlasti inimesed saavad," rääkis PPA kagu piiripunkti juht Peter Maran.
Ebainimliku järjekorra põhjuseks peavad paljud vene piirikontrolli tahtlikku viivitamist.
"Meil olemasoleva info põhjal on ukraina sõjapõgenike jaoks eraldi järjekord ja kõigi teiste jaoks teine järjekord. Ukraina sõjapõgenikke meile teadaolevalt teenindatakse aeglasemalt. Statistika näitab, et umbes 10 inimest tunnis ongi umbes see, millega ukrainlasi teenindatakse. Seda loogikat seal taga näha on keeruline," ütles Maran.
Vene poole tekitatud olukord nõudis piiriületajate sõnul ka inimelusid.
"Ühel naisel hakkas halb. See oli kaks-kolm päeva tagasi bussis. Bussis hakkas tal halb, buss oli pärit Hersoni piirkonnast. Nad viisid ta välja, panid ta murule, teele. Kiirabi kutsuti välja. Kiirabi ei jõudnud õigeaegselt kohale. Naine suri," rääkis Ukraina sõjapõgenik Žanna.
Enamik piirilt üle jõudnud ukrainlasi ei rääkinud "Aktuaalsele kaamerale" oma teekonnast ja edasistest plaanidest, sest nad kardavad, et iga avalikult öeldud sõna võib ohtu seada nende Ukrainasse jäänud lähisugulased. Hersoni oblastist pärit Žanna nõustus rääkima anonüümselt, miks ta nüüd oma kodust lahkuda otsustas.
"Mõtlesime ikka, et kohe-kohe miskit muutub, kuid aina halvemaks läheb. Seni pommitatakse rängalt iga päev. Poed on õhku lastud, teed ja tänavad üle linna ja väga palju maju on ka purustatud. On surnuid rahulike elanike seas. Minu enda sõber sattus plahvatuse keskpunkti ja põles elusalt," kirjeldas Žanna.
Koidula piiripunkti sõiduautode kontrolli angaari on ajutiselt üles seatud ukrainlaste abipunkt, kus päevi vihma ja tuule käes seisnud inimesed saavad end lõpuks üles soojendada ja natukene puhata.
"Mõni vajab kontakti oma lähedastega, nad on 3-4 päeva olnud teel ilma internetisideta. Siin me siis aitame neil saada kontakti oma inimestega, aga eelkõige siis selline esmane puhkus ja kõht täis ja külmad sõrmeotsad soojaks," rääkis sotsiaalkindlustusameti kriisitöötaja Valerija Strelovskaja.
"Inimestel on erinevalt vedanud, keda on teisel pool vabatahtlikud aidanud ja inimesed on saanud midagi süüa, korraks sooja, kuskile peitu. On ka selliseid, kes on tulnud need ööpäevad õues, vihma ja tuulega," sõnas Strelovskaja.
Kui varem räägiti tuhandest piiri taga ootavast inimesest, siis kolmapäeval väitsid üksikud jalgsi piiripunkti saabujad ootamatult, et on järjekorras viimased.
"Eile ilmus telk, ma ei tea kes selle üles pani, aga vähemalt inimesed said vihma eest varju. Tänase öö jooksul terve see järjekord on kuhugi kadunud. Jalakäijate rada on üldse vaba," rääkis Ukraina sõjapõgenik Inna.
"Meieni on jõudnud info, et Venemaal abistavad piiriületust ootavaid sõjapõgenikke vabatahtlikud, kirikutegelased, kloostritöötajad, võimalik et neile on pakutud peavarju et nad ei peaks väljas ootama. Kuid aeg näitab, kui infot juurde saame," ütles piiripunkti juht Peter Maran.
Senise info kohaselt on Koidula piiripunkti läbimist oodanud põgenikud viidud umbes kilomeeter piiripunktist asuvasse Petseri kloostri palvemajja.
"Humaansetel eesmärkidel on ju tegelikult väga hea, et nad ei seisa seal enam väljas. Seal on majutuskohad, söögikohad. Aga mis nendega edasi tehakse, kas saadetakse tagasi või saadetakse Eesti poole, või lähevad rohelisele piirile, seda me tegelikult ei tea. Kuhu Luhamaa inimesed viidi, seda ei tea. see on täiesti teadmata," rääkis Setomaa vallavanem Raul Kudre.
Võimalikeks provokatsioonideks, massilisteks ja ebaseaduslikeks piiriületusteks valmistub nii piirivalve kui ka Setomaa vald. Samas tegeletakse iga päev sadade ukrainlastega Koidula ja Luhamaa piiripunktis, sest autojärjekord on endiselt mitu ööpäeva. Enamik saabujatest soovib Eestist edasi liikuda.
"Ega paljudel polegi plaan veel päris paigas. Nad tulevad siia, nii, nüüd me oleme üle, nüüd me veel plaanime. Et hakkame Poola poole sõitma ja siis vaatame, kuhu me täpsemalt lähme," sõnas Kudre.
Setomaa valda on ennast sisse kirjutanud seni 20 sõjapõgenikku. Kokku on Eestisse sisenenud 109 000 põgenikku, kellest umbes pooled on Eestisse jäänud.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "AK. Nädal"