Saks: Venemaa püüab raketirünnakutega initsiatiivi tagasi saada

Foto: ERR

Venemaa püüab Ukrainale korraldatud raketirünnakutega tagasi saada sõjas kaduma kippuvat initsiatiivi, kuna on olnud sunnitud lahinguväljal taganema ega suuda ilmselt praegu uusi pealetunge korraldada, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.

"See on katse takistada Ukraina pealetungi, aga olulisem on isegi strateegilise kommunikatsiooni mõttes initsiatiivi näitamine – et Venemaa on võimeline seda sõda jätkuvalt eskaleerima. Nende jutupunkt, mida nad igal pool väidavad, et nad justkui saaksid anda sõjale mingi uue käigu. Seda nüüd nad siis üritavadki demonstreerida," rääkis Saks kolmapäeval "Vikerhommikus".

Saks ei usu ka, et Kertši silla ründamine oleks Venemaa sisevõitluse tulemus: "Ma ei usu neid spekulatsioone, et see oli venelaste enda korraldatud rünnak – see on omakorda kellelgi poolt korraldatud infooperatsioon, mis hägustab olukorda," märkis ta.

Raketirünnakutega tahtis Venemaa juhtkond näidata, et suudab vastata Kertši silla kahjustamisele. "Seda oli vaja selleks, et siseriiklikult mingisugustki prestiiži säilitada ja ühiskonda kontrolli all hoida, näidata, et Venemaa suudab anda mingi vastuse. Ja seda tehti siis nende raketirünnakute näol. Ja kordan taas, et ega Venemaal midagi muud nagu teha ei olegi praegu. Seni, kuni neil rakette jätkub, seni nad niisuguseid rünnakuid ka korraldada saavad," rääkis Saks.

Teisalt ei tasu siiski ka arvata, et Venemaal valitseks paanika, kuigi sõja operatiivset juhtimist raskendab president Vladimir Putini arvatav sekkumine, tõdes ta.

"Ma arvan, et eks seal käib päevast päeva taktikalise olukorra hindamine. Mis teeb Vene poole olukorra natukene labiilseks, on see, et kõik sõltub väga palju Venemaa presidendi isiklikest hinnangutest ja korraldustest. Aga tema juurde ei pääse mitte iga mees ja kui selline võimuvertikaal on juba tekkinud, siis on operatiivtasandil reageerimine kohe paralüseeritud," rääkis Saks.

"Ma arvan, et mingit paanikat nüüd Venemaal ka ei ole. Eks kaitseministeerium tegeleb valdavalt mobilisatsiooni läbiviimise korraldamisega ja uute reservide tootmisega ja siis kindralstaap üritab pigistada nendest kahanevatest vägedest, mis neil seal Ukrainas on, viimast välja," tõdes ta.

Venemaa vajab läbirääkimisi olukorra külmutamiseks

Saksa hinnangul võiks Venemaa praegu soovida läbirääkimisi, et võtta Ukrainalt initsiatiiv ja külmutada praegune olukord, et uueks pealetungiks jõudu koguda.

"Ega Venemaa ei taha neid läbirääkimisi selleks, et püüelda rahu poole, vaid Venemaa tahab tänu sellele, et on sõjas hätta jäänud, vormistada need hõivatud territooriumid mingisuguse vaherahu või mingi muu lepinguga enda kontrolli all olevaks ja asuda siis uut armeed üles ehitama," rääkis ekspert. "See on üsna klassikaline olukord, kus ühel poolel kadus kontroll operatsiooni kulgemise üle. Kui  Venemaa seda sõda alustas, siis ta ju alguses oli veendunud, et kui ta tahab, ta saab võtta hoogu maha, saab eskaleerida uuesti, kontrollib selle operatsiooni kulgu, ründab, korraldab läbirääkimisi. Aga nüüd kadus neil see hoob ära."

Lisaks on neil nüüd kadunud ka initsiatiiv rindel, lisas ta.

Siiski on Türgi vahendustegevus ka Ukrainale kasulik olnud, aidates näiteks liikuma viljalaevad, tõdes Saks. Ta tõi ka välja, et Türgi initsiatiivi pole Ukrainas keegi kritiseerinud.

Samuti näitab vangidevahetuste toimumine ja endiselt jätkuv gaasitransiit läbi Ukraina, et mingid kontaktid on ka Venemaa ja Ukraina vahel, lisas ta.

"Eks Venemaa juhtkond tegelikult saab aru, et suurt eesmärki – alistada kogu Ukraina – kiire tempoga enam ei saavuta. Nüüd oleks vaja leida mingisugune pikaajalisem lahendus, külmutatud konflikti laadne vaherahu mingiks perioodiks oleks kõige sobivam variant Venemaale. Venemaa tahab nüüd sellelt positsioonilt pidada läbirääkimisi. Et [kui on] strateegiline läbikukkumine, siis oleks vaja vältida strateegilist hävingut," arutles Saks.

Tema sõnul ei tasuks ka demoniseerida lääneriikide liidrite kohtumisi Venemaa juhtkonnaga, kui selle tulemuseks oleks pingete vähenemine: "Meil on kuidagi juurdunud selline välispoliitika käsitlus, et  kohtumine ise on nagu sündmus. Sisu on olulisem! Kui selle kohtumise tulemusena on Venemaa valmis tegema midagi, mida võib pidada deeskaleerimiseks, siis on see ju väga okei või kui Venemaa taandub."

"Tähtis on see, et Venemaa saaks ka vahetult sõnumeid nendelt, keda ta peab oma vaenlasteks, mitte ei suhtleks nendega meedia vahendusel. Kõige halvem ongi see, kui suheldakse ainult meedia vahendusel, viib see vääramatult eskalatsiooni kasvule. Tegelikult ei taha ju keegi, et sõjaline konflikt väljub Ukraina ruumist. Ukraina toetamine on tähtis, aga teinekord on vaja saada selleks kinnitust ka isiklikult oma vastaspoolelt. Nii et selle tõttu ma ei demoniseeriks neid kohtumisi kui selliseid," rõhutas Saks. "Halb on see, kui nende kohtumiste tulemustena Venemaal tekib tunne, et vastaspoolel on raugenud soov nagu vastupanu osutada – see oleks halb."

Ukraina edenemine jätkub

Ehkki praegu on rinnetele vaiksem aeg, on sõjas initsiatiiv jätkuvalt Ukraina käes ning lisaks juba tagasivõetud territooriumitele võib oodata neilt uusi võite, rääkis Saks. "Initsiatiiv on praegu Ukraina käes. Varem või hiljem nad korraldavad uue pealetungi, liiguvad uuesti edasi," ütles ta.

"Mingeid väikseid positsioonide parandamisi nad on ka teinud, aga ega nad ei olegi püüdnud nii-öelda hurraaga peale tungida. Ukraina puhul on tähtis see, et nad üritavad vältida asjatuid kaotusi. Ja teiseks nad üritavad peale tungida niimoodi, et hõivatud alasid oleks võimalik hoida, julgestada, puhastada, muuta tagala ohutuks, et pealetungi saaks jätkata, mitte ennast ise pealetungiga välja kurnata," rääkis Saks.

"Nii et kui kuulata ka sõjaväelaste arvamusi, siis kõik on üsna ühel meelel, et need pealetungid on tehtud väga kirjaoskajalikult, jälgides sõjakunsti reegleid ja selles mõttes on täiesti kohane niimoodi toimida, nagu Ukraina toimib," tõdes ta.

Saksa sõnul võib oodata pealetunge Hersoni kandis ja ka Ukraina põhjaosas. "Ma arvan, et nad ei ole oma viimast sõna veel sel aastal öelnud, kindlasti teevad na ühe suure pingutuse veel, et edasi liikuda," usub Saks.

Ukraina edule aitab kaasa ka Vene relvajõudude nõrk seis, märkis ta: "Vene armee võitlusvõime selgelt kahaneb, reserve ei suudeta moodustada, relvastust ei suudeta toota piisavalt. Vene võime pealetungi korraldada on sisuliselt olematu. Ja selles olukorras Ukraina, kui ta laseks sellel konfliktil külmuda, siis nad saavad väga hästi aru, et siis tuleb uus ja veel karmim sõda mõne aja pärast."

"Vene armee ei ole küll kokku kukkunud, aga nähes, et millised on need mobiliseeritute reservid, mida rindele suunatakse, siis ma arvan, et tegelikult võib täitsa vabalt juhtuda, et lähema kuu-pooleteise jooksul langeb Vene armee vastupanuvõime nii madalale, et nad võib-olla ei suuda kõiki neid okupeeritud alasid enam kontrollida."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: