Esmaspäeval korraldas Venemaa Ukraina linnadele ulatuslikud raketirünnakud, tule alla jäi nii Kiiev kui ka läänepoolsed, aga ka muud linnad. Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 80 raketi, millest Ukraina õhukaitse lasi alla umbes pooled.

"Sellise massiivse rünnaku planeerimine on väga pikk protsess ja arvan, et selliste rünnakute läbiviimiseks Venemaal enam väga palju rakette ei jätku. Ta saab rünnata veel üksikuid Ukraina linnu, aga mitte enam nii massiivselt üle kogu riigi. Ma arvan, et selle korraldamiseks enam vahendeid ei ole," ütle Saks.

Saks rääkis, et uuemaid, täppisrelvadeks kutsutavaid rakette suudab Venemaa toota aastas võib-olla saja ringis. Ukraina linnade pihta on Venemaa kasutanud aga Saksa sõnul ka vananenud, kasutusest maha võetud rakette.

Ta meenutas ka, et aprillikuus läks Venemaal põlema tehas, kus toodeti Kalibr tiibrakette.

"Kui Venemaal oleks võimalus neid juurde toota, siis me näeksime selliseid rünnakuid, nagu oli paar päeva tagasi üle kogu Ukraina, pidevalt. Need oleksid toimunud juba ammu ja kogu aeg. Põhjus, miks neid ei toimu, on see, et neid napib. Ja teine põhjus on see, et Ukraina õhutõrje on läinud siiski paremaks ja liiga palju tulistatakse alla. See tähendab, et see tabavuse protsent ja efekt, mis sellega saavutatakse, ei ole Venemaa jaoks rahuldav," rääkis Saks.

Saks tõdes, et kogu Ukraina riiki ühtlaselt õhutõrjega katta nii, et sealt ükski rakett läbi ei tule, ei ole ilmselt võimalik, aga kui katta ära suuremad linnad ja tagada inimestele võimalus nendes linnades viibida, siis on tõenäosus, et väheneb ka põgenike laine, mis talveperioodi saabudes tekib.

Saks rõhutas, et Venemaa üks eesmärke Ukraina tsiviiltaristu pommitamisel ongi see, et selle tagajärjel tekkivad põgenikud muuta lääneriikidele tülikaks ning seeläbi oleks surve see sõda justkui kiiremini lõpetada.

Valgevenel ei oleks sõtta astudes mingit lootust 

Rääkides Venemaa ja Valgevene plaanist moodustada ühine väegrupeering, ütles Saks, et see on seotud ilmselt sellega, et Valgevene on lubanud tarnida oma ladudes oleva vana Nõukogude-aegse relvastuse Venemaale.

"See on selle korraldamiseks, tarnete kontrollimiseks. Ja teine põhjus on väljaõpe, mida tahetakse hakata Valgevene territooriumil andma Vene mobiliseeritutele. Selleks, et kogu seda protsessi korraldada ja juhtida, et Vene kaitseministeerium ja kindralstaap saaksid seda suunata, ongi see ühine väegrupp moodustatud. See ei tähenda seda, et kõik Valgevene relvajõud on täielikult allutatud Vene kindralstaabi juhtimisele. Aga ma arvan, et kui oleks väga vaja, siis nad suudaksid ka seda teha," rääkis Saks.

Saks rõhutas, et Valgevene sõjalises mõttes ei ole juba ammu enam iseseisev riik. "Valgevene õhukaitse süsteem on integreeritud Vene õhukaitse süsteemiga. Ja on olemas mingid struktuurid, mis on nendel kahel riigil ühised. Ja see tähendab seda, et Valgevene iseseisvalt oma kaitseväge juhtida päriselt ei saagi hetkel," ütles Saks.

Valgevene relvajõudude olukorra kohta ütles Saks, et mõne asjaga on Valgevenes kord rohkem majas kui Venemaal. "See on vana tõde, et Valgevenes igapäevane bürokraatia toimib natuke paremini. Ja seetõttu võib-olla nendes ladudes on seda korda rohkem ja pole võib-olla nii palju varastatud jne," sõnas Saks.

Saks rääkis, et Valgevene relvajõud endast eriti võitlusvõimelist väge ei kujuta. "On analüütikuid, kes väidavad, et see on üks põhjus, miks Venemaa ei sundinud neid osalema selles kampaanias, kui tungiti Kiievi peale märtsis. See oli puhtalt sellepärast, et Valgevene relvajõudude võitlusvõime on niivõrd madal, väljaõppe tase on väga halb. Nad ei oleks suutnud seda sõjakäiku koos Vene üksustega kaasa teha. Ja siis võinuks tekkida olukord, et kui need relvajõud ära kuluvad, siis Lukašenkal režiimi tuge enam ei ole ja Venemaa peab hakkama ise selle Valgevene territooriumi kaitsmisega tegelema ja see kindlasti ei ole neile praegu sobiv," rääkis Saks.

Saks rõhutas siiski, et ka Valgevenes on mõned väeosad, mis on tõenäoliselt üsna korraliku väljaõppe ja võitlusvõimega. "Nii et päris tühiseks seda Valgevene sõjaväge siiski pidada ei tohi," ütles ta.

Saks ütles veel, et Valgevenel sõtta astudes tõenäoliselt ei oleks mingit erilist lootust. "Lukašenka seda teab, ta ei soovi niimoodi sõtta astuda, kuigi ta on andnud oma territooriumi Vene vägedele sõja pidamiseks Ukraina vastu. Seda ta ka ei suuda takistada. Aga tegelikult ei ole ka Ukraina huvides, et sõjategevus laieneks," lausus Saks.

Saksa sõnul on Ukraina palunud Valgevene-Ukraina piirile ÜRO vaatlejaid, et ära hoida võimalikku Venemaa provokatsiooni, mis võib sõtta tõmmata Valgevene.