Tallinna kesklinna piiril asuvas Merekivi perearstikeskuses on mure – kogu kollektiiv leiab, et üks patsient ahistab neid. Märk kannatuse täielikust katkemisest on see, et meedikud soostuvad probleemist avalikult rääkima riskides, et seda võidakse tõlgendada delikaatsete isikuandmete avaldamisena.

"Lugu on kestnud 20 aastat – täpselt nii kaua, kui see inimene on minu kolleegi patsient olnud ja ma arvan, et senikaua on see nii rahulikult kulgenud tänu sellele, et tema perearst on erakordselt kannatlik, empaatiline inimene ja vaatamata keskuse töötajate protestidele, on ta öelnud, et tegu on haige inimesega, me peame teda aitama. Aga kuna viimasel ajal on asi läinud väga hulluks, siis mina olin see, kes tundis, et ma tegelikult pean oma töötajaid kaitsma," rääkis perearst Iris Koort.

Patsient, kellest jutt – Härra X – on 70-ndates eluaastates ajakirjaniku haridusega mõõdukalt tuntud kultuuritegelane, kes muuhulgas endale nime teinud humoristina. Härra sõnul on konfliktil kaks suurt põhjust – esiteks on tal palju tervisemuresid, millele ta abi ei leia, teiseks ei mõista kõik tema huumorit.

Härra X-il on perearstikeskuses kokku 490 ravilugu, lisaks sellele kõikvõimalikke eriarsti visiite ja uuringuid. "Terviseärevaid patisente on palju, aga terviseäreva patsiendi põhitunnus on ikkagi see, et ta ootab abi, ta on hädas ja ta usaldab oma aitajaid, peab neist lugu ja me saame koostööd teha, aga antud patsiendi puhul on probleemiks see, et ta kasutab kõiki neid visiite ära ahistavaks käitumiseks – nii lihtsalt inetuks käitumiseks, ebaviisakaks käitumiseks, kui ka konkreetselt seksuaalse alatooniga ahistamiseks," rääkis Koort.

Pealtnägija vestles selle loo jaoks perearstikeskuse kolme töötajaga, aga kaamera ette tulevad perearst Iris Koort ja pereõde Marlen Tunger, kes töötab keskuses kaks aastat ja on viimasel ajal Härra X-i erilise tähelepanu all.

"Tegelikult juba praktika alguses öeldi mulle, et selle konkreetse patsiendiga ma üksi jääda ei tohi – ja me ei jäänudki, alati oli kas teine õde või arst kõrval – aga minu puhul see minule suunatud ahistamine algas selle aasta märtsi alguses kuskil, kus ta hakkas mind nimeliselt küsima telefoni teel ja helistama siia viiskümmend korda päevas, nõudma mind," rääkis Tunger.

Peamiselt jaotuvad meedikute kaebused kolme kategooriasse. Esiteks pöördub Härra X alatasa tervisemuredega, mis ei leia kinnitust. "Siis kui ta tuli puuki eemaldama, mida tal tegelikult ei olnud, pani pereõde ta voodi peale pikali, ta võttis püksid jalast ära ja siis, kui pereõde kummardas, tõstis ta oma alakeha üles. Sisuliselt õele näkku," rääkis Koort.

Teine tüüpprobleem on, et Härra X kipub nilbitsema või avaldab naistöötajatele armastust. Eriti on seda tundnud Tunger, kes on 8-aastase tütre ema. "Kõigepealt ta muidugi kirjutas mulle Facebooki, mille ma muidugi suures paanikahoos ära kustutasin, sest see oli minu jaoks juba piisavalt rõve. Ja siis ta saatis armastuskirja mulle tööjuurde, kus oli armastusluuletus, armastuskiri, tema telefoninumbritega. See oli tähitud kiri, mille vastuvõtmisest ma ei saanud keelduda, kuna selle tõi kohale postiametnik," rääkis Tunger.

Kolmas probleem on, et kui härra ei saa soovitud tähelepanu, muutub ta verbaalselt agressiivseks. Väidetavalt pole see niisama polkovniku lese sündroom või onuheinolikud naljad, vaid personal kardab Härra X-i ja ta segab tööd. Asi on seda traagilisem, et tervisekassa teatas nende abipalve peale, et nimistusse kuuluva patsiendi teenindamisest ei tohi keelduda.

"Oma nimistust patsiente välja arvata perearstidel õigust ei ole, seda sõltumata sellest, et kuidas patsient käitub. See on ka arusaadav, sest muidu oleksime me teisiti olukorras, kus võibolla probleemsemaid ja rohkem krooniliste haigustega patsiente asutakse nimistutest välja arvama," ütles tervisekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo.

"Ma ei saa kuskile ennast peita, ma põhimõtteliselt istun siin nagu mingi peibutis, sest ta saab alati siia ukse taha tulla, tal on alati kättesaadavus, ta teab kuskohas ma olen esmaspäevast reedeni  - see on nagu kõige hullem selle asja juures on et meil ei ole õigust keelduda tema ravist, aga tema ise ei lähe siit ära ja meie teda siit välja visata ei saa," rääkis Tunger.

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi ütles, et nii ekstreemseks lähevad asjad harva, aga siiski – see ei ole ainuke pretsedent. "Meil on tohtreid, kes on mingi patsiendi ahistava käitumise pärast oma nimistust loobunud, kellel on patsiendile kehtestatud lähenemiskeeld, kes on palunud seda lähenemiskeeldu, aga seda ei ole rakendatud – ei ole piisavalt tõendust, aga neid näiteid on tegelikult hästi-hästi palju," sõnas Vallikivi.

Perearstide Seltsi foorumis tekitas Härra X-i juhtum elava arutelu, sest paljudel on rääkida midagi sarnast. Ühelt poolt on arusaadav, et ravima peab kõiki inimesi ja hakkama tuleb saada ka vaimse häirega patsientidega, aga teisalt tunnevad arstid end seltsi juhi Vallikivi sõnul viimasel ajal üha sagedamini kaitsetuna. Viimases hädas pöördus ka Merekivi keskus politseisse ja taotles härra X-ile lähenemiskeeldu, aga sai septembri lõpus vastuseks sisuliselt, et temaga peeti  kasvatuslik vestlus ja mees pole tegelikult ohtlik.

Kuniks paremat nippi pole, on Le Vallikivil ja tema kolleegid leidnud oma lahenduse.

"Pärast ühte intsidenti ühes perearstikeskuses, kuhu sisenes patsient, kes ähvardas personali relvasarnase esemega, võtsime selle teema päevakorda. Tulime sellise väga lihtsa tehnilise vidina peale, mille me tellisime Amazonist. Igal meie personali liikmel on olemas selline vipstükk, mille nimi on inglise keeles rape-alarm ja mida saab alati kaasas kanda ja siis kui siit see paelaga asjandus välja tõmmata, siis tuleb siit 110 detsibelline kohutav kisa, mis tähendab ülejäänud personali jaoks seda, et sa jätad kõik ja jooksed sinna appi," rääkis Vallikivi.

Ühe lahendusena nähakse, et probleemne inimene on kohustatud tulema vastuvõtule või protseduurile koos tugiisiku või pereliikmega. Pealtnägijale teadaolevalt on perearstikeskuse vahetamine ka kõnealuse patsiendi soov, aga seni ei ole ta leidnud endale sobivat, nalja mõistvat kollektiivi. Loodetavasti tuleb siin appi tervisekassa klienditugi.