"USA on teinud mitmete viimaste administratsioonide ajal märkimisväärseid jõupingutusi suhtumises Venemaasse, et piirata meie rivaalitsemist ja määrata kindlaks pragmaatilised koostöövaldkonnad. President Putin lükkas need jõupingutused tagasi ja nüüd on selge, et ta ei muutu," seisab strateegias. "Venemaa kujutab praegu vahetut ja püsivat ohtu rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. See ei puuduta ainult võitlust lääne ja Venemaa vahel. See puudutab ÜRO põhikirja aluspõhimõtteid, milles Venemaa on osaline, eelkõige suveräänsuse austamise, territoriaalse terviklikkuse ja territooriumi sõjaga hõivamise keeldu," seisab samas.

Venemaa destabiliseeriv tegevus on pikaaegne ja laiaulatuslik

Strateegias tõdetakse, et Venemaa on juba aastaid ajanud imperialistlikku välispoliitikat, mille eesmärk on lõhkuda praegune rahvusvaheline kord. See on kulmineerunud praeguse sõjaga Ukrainas, kuid sellele eelnesid 2014. aasta invasioon Ukrainas, sekkumine Süürias ning pikaajaline tegevus oma naabrite destabiliseerimiseks, kasutades selleks luuret ja kübersuutlikkust.

Samuti on Venemaa praegune juhtkond püüdnud jultunult õõnestada demokraatlikke protsesse Euroopa, Kesk-Aasia ja kogu maailma riikides. Lisaks on Moskva sekkunud ka USA poliitikasse ja püüdnud külvata lõhesid Ameerika rahva seas, öeldakse dokumendis.

Samas ei piirdu Venemaa destabiliseeriv tegevus ainult rahvusvahelise areeniga. Putini võimu ajal on Venemaa valitsus rikkunud oma kodanike inimõigusi, surunud maha opositsiooni ja sõltumatu meedia. "Venemaa poliitiline režiim on nüüdseks stagneerunud ega vasta tema kodanike vajadustele," tõdevad USA julgeolekustrateegia koostajad.

Järgnevalt kinnitatakse strateegias, et USA juhib ühinenud, põhimõttekindlat ja resoluutset vastutegevust Ukrainat rünnanud Venemaale. Praeguseks on koostöös teiste riikidega suudetud ennast kaitsvale Ukrainale anda rekordilähedases mahus julgeoleku-, humanitaar- ja majandusabi. "Me jätkame Ukraina rahva toetamist nende võitluses Venemaa agressiooni tõrjumisel," lubab USA.

Strateegias kinnitatakse püüdlusi tuua Venemaa Ukrainas toime pandud rikkumiste eest kohtu ette ning lubatakse koostöös liitlaste ja partneritega aidata muuta Venemaa sõda Ukrainas strateegiliseks läbikukkumiseks, jätkates muuhulgas ka sanktsioonipoliitikat Moskva suhtes.

Dokumendis tõdetakse, et sõda Ukrainas on nõrgendanud Venemaa positsioone tema suhetes Hiina ja teiste Aasia riikide nagu Jaapani ja Indiaga. Venemaa pehme jõud ja diplomaatiline mõjukus on kahanenud ning samas tema püüdlused kasutada enda huvides energeetikat ei ole tulemusi andnud.

"Ajalooliselt globaalne vastus Venemaa sõjale Ukrainas saadab tugeva sõnumi, et riigid ei saa nautida ülemaailmse integratsiooni hüvesid, trampides samal ajal jalge alla ÜRO põhikirja põhialused," öeldakse strateegias.

USA tõdeb, et osaliselt sõltub tema tegevus Ukraina sõjaga seoses selle sõja edasisest kulgemisest, kuid lubab jätkata Ukraina toetamist selle vabadusvõitluses, aidata riiki majanduslikult ning julgustada selle integratsiooni Euroopa Liiduga.

Teiseks kinnitavad Ameerika Ühendriigid oma julgeolekustrateegias, et kaitsevad iga tolli NATO territooriumist ning jätkavad koostööd liitlaste ja partneritega, et hoida ära Venemaa püüdlused kahjustada Euroopa julgeolekut, demokraatiat ja institutsioone. USA tervitab ka Rootsi ja Soome peatset ühinemist alliansiga, mis tugevdab "nii meie julgeolekut kui suutlikkust".

Kolmandaks lubab USA heidutada ja vajadusel vastata Venemaa tegevusele, mis ohustavad USA huvisid, sealhulgas Venemaa rünnakutele Ameerika Ühendriikide taristule ja demokraatiale.

Neljandaks tõdetakse strateegias, et kuna Venemaa konventsionaalne sõjaline võimsus nõrgeneb, siis suureneb tõenäoliselt Moskva sõjalises planeerimises soov toetuda enam tuumarelvadele. "Ühendriigid ei luba Venemaal ega ühelgi teisel riigil saavutada oma eesmärke tuumarelvi kasutades või nende kasutamisega ähvardades," lubatakse strateegias.

Lõpuks lubab USA oma julgeolustrateegia Venemaad puudutavas osas hoida avatund kanalid pragmaatilise ja vastastikku kasulikuks suhtluseks. "Ühendriigid austavad Vene rahvast ja tema panust teadusesse ja kultuuri ning kahepoolsetesse suhetesse aastakümnete vältel," öeldakse strateegias.

"Hoolimata Vene valitsuse strateegilisest valearvestusest Ukraina ründamisel, on Venemaa rahvas see, kes määrab oma maa tuleviku suurriigina, mis suudab taas rahvusvahelistes suhetes konstruktiivselt osaleda. Ameerika Ühendriigid tervitavad sellist tulevikku ja jätkavad vahepeal Venemaa valitsuse poolt toime pandud agressiooni tõrjumist," seisab strateegias.

USA tugevaim vastane on Hiina

Strateegia kohaselt on Ameerika Ühendriikide suurim vastane siiski Hiina, "millel on nii soov rahvusvaheline kord ümber kujundada kui üha enam ka majanduslikku, diplomaatilist, sõjalist ja tehnoloogilist jõudu selle eesmärgi saavutamiseks".

Strateegias öeldakse, et 2020. aastad on Ameerika ja maailma jaoks otsustav kümnend, et vähendada konflikte, edendada demokraatiat ja astuda vastu kliimamuutustele.

"Seame prioriteediks püsiva konkurentsieelise säilitamise Hiina Rahvavabariigi ees, piirates samal ajal endiselt sügavalt ohtlikku Venemaad," öeldakse selles.

USA julgeolekustrateegiat ajakohastab ida uus valitsus, kuna see on aluseks sadade miljardite dollarite mahus sõjaliste, diplomaatiliste ja teaduslike kulutuste tegemisel. President Joe Bideni administratsioon pidi plaani esmalt avaldama märtsis, kuid see lükati edasi pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.