Lagunenud Sõpruse sild Tartus riigilt kapitaalremondiks tuge ei saa

Sõpruse sild Tartus
Sõpruse sild Tartus Autor/allikas: Google maps

Eesti pikimaks sillaks ristitud Sõpruse sild Tartus, Annelinna ja Karlova linnaosade vahel on ekspertide hinnangul lagunemise äärel ja remondiga tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik. Kui veel aasta tagasi oli linnal lootus kapitaalremont ära teha riigi abiga, siis praeguse seisuga riik Sõpruse silla remonti rahaliselt toetama ei hakka.

Sõpruse sild avati 1981. aastal. Pärast seda ei ole sillale suuremat kapitaalremonti tehtud. 2013. aastal remontis linn küll ühe miljoni euro eest ära silla kõige kriitilisemad kohad, mis justkui aitas kapitaalremonti edasi lükata, aga näiteks sillainsener Siim Idnurme sõnul tuleks silla rekonstrueerimistöödega alustada kohe.

Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on asjad jõudnud nii kaugele, et praegu pannakse kokku projekteerimise hanke lähteülesannet.

"Projekteerimise hange on siiski plaanis meil sellel aastal välja kuulutada, loodetavasti sellel aastal ka lepingusse jõuda. Ehk siis see projekteerimine iseenesest tegevusena toimuks tuleval aastal," selgitas abilinnapea Tamm.

Ehitusaastad oleksid seega 2024 ja 2025. Ettevalmistus silla rekonstrueerimistöödeks on esialgsest plaanist võtnud veidi kauem aega. Tamme sõnul on põhjus see, et kaaluda tuli ka variante, kas näiteks oleks mõistlikum olemasolev sild täies ulatuses maha võtta ja nullist uus ehitada. Või siis näiteks mingis ulatuses maha võtta ja uuega asendada. Samuti tekkis päevakorda küsimus, kas mõlemad sillapooled peaksid olema avatud autoliiklusele.

"Tänaseks on selge see, et sild rekonstrueeritakse olemasoleval kujul. Ei ole plaanis silda maha võtta, uut silda ehitada ega ka ühte silla otsa n-ö maha võtta ja selle asemele uut ehitada. Kuidas täpselt saab olema ruumijagunemine silla peal, kergliiklejate ja autoliikluse vahel, see on see, mis ei ole veel lõpuni paika pandud ja mille arutelud veel seisavad ees," rääkis Tamm.

Hinnanguliselt läheb silla rekonstrueerimine maksma suurusjärgus 10 miljonit eurot. Siin tahaks Tartu linn riigilt abi, kuid kõik varasemad pöördumised on riik tagasi lükanud. Erinevalt Pärnu linna sillast ei ole Sõpruse sild kirjas ka riigieelarve strateegias.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütleb, et riik on toetanud Tartu sildu, mille eesmärk on olnud näiteks maanteeliiklus linnasüdamest eemale viia. Sarnane eesmärk on ka toetust saanud Pärnu linna sillal. Puhtalt silla rekonstrueerimist riik aga toetada ei soovi.

"Riik on kavandamas rattateede toetuse meedet suurematele linnadele nagu Tallinn, Tartu, Pärnu. Kui need projekti eesmärgid läheks rattaliiklusele suunatud toetusega ja selle kasvule ning oleks mõtestatud selles kontekstis, mida Pärnu on teinud, siis tasuks see investeering uuesti kaalumist. Saame näha, kuhu need läbirääkimised jõuavad selle toetuspaketi kontekstis, mida veel ei ole tehtud, aga mis on läbirääkimisel," sõnas Gailan.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm kinnitas, et linn ei ole mõttest toetust saada loobunud.

"Meie tänane plaan on selline, et me projekteerime selle silla rekonstrueerimise ära ja kui meil on projektilahendus olemas, meil on ka konkreetsemad rahalised mahud teada, siis me kindlasti pöördume riigi poole uuesti. Küsimus on lihtsalt selles, kui suur on see koormus linnaeelarvele ja mis muu selle arvelt tegemata jääb. Silla rekonstrueerima me peame niikuinii," kinnitas Tamm.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: