Helme küsis Kallaselt, millal tema jaoks kerkis üles Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuur Euroopa kontrollikoja liikme kohale.

Kallas ütles enne vastamist, et riigikogu on seadusandlik organ ja kui komisjonil on mingeid etteheiteid, siis nendega peaksid tegelema vastavad uurimisorganid.

Vastates Helme küsimusele, ütles Kallas, et tema kui peaminister tegi selle ettepaneku nii eelmises valitsuskoalitsioonis kui ka praeguses.

"Kuna meil oli selles koalitsioonis kokkulepe, et see on ainuke küsimus, mida me hääletame, kõik muud asjad me otsustame konsensuse teel. See oli väga selgelt sellel põhjusel, et on üks koalitsioonierakond, kellel praegu on see koht ja selleks, et nemad saaksid oma nägu säilitada, siis me leppisime kokku, et me hääletame seda küsimust ja selliselt ka käitusime," lausus Kallas.

"See ei olnud vastus minu küsimusele paraku," reageeris Helme. "Ma küsisin, millal teie jaoks sai kandidaadiks Keit Pentus-Rosimannus."

Kallas rääkis, et arutelu sellest tekkis juba eelmises valitsuskoalitsioonis. "Ma arutasin seda Jüri Ratasega, kes on ka seda kinnitanud, et ma soovisin Keit Pentus-Rosimannust esitada selleks kandidaadiks. Ja kui koalitsioon muutus, oli meil kokkulepe, et see on küsimus, mida me hääletame ja meie saame selle kandidaadi esitada. Ma ei tea, kas te tahate kuupäeva või?" küsis Kallas.

Helme küsis järgmiseks, kas Keit Pentus-Rosimannus ise oli teadlik, et tema on see, keda Kallas kandidaadiks soovib.

"Muidugi, ma olen temaga rääkinud," vastas Kallas.

"Aga kuidas ta siis tegutses edasi rahandusministrina ja esitas kõiki neid dokumente, kui ta teadis, et dokumentides on lihtsalt jäetud tühi koht tema nime täitmiseks?" küsis Helme veel.

Kallas tõi selle peale paralleeli valitsuse moodustamisest ning küsis vastu, kas Helme esitas isiklikult enda kandidatuuri siseministri kohale EKREIKE-koalitsioonis.

"Te valmistasite ette seda, et teie saate siseministriks, et te sellise kandidatuuri esitate sel hetkel. Need on poliitilised kokkulepped. Jah, dokumendid peavad tulema rahandusministeeriumist, aga see on poliitiline kokkulepe selle ametikoha täitmiseks, täpselt samamoodi nagu on poliitilised kokkulepped ministrite määramiseks ja teiste poliitiliste ametikohtade täitmiseks," sõnas Kallas.

"Kas kuskil on kirjas, et rahandusminister ei tohi olla kontrollikoja kandidaat? Ei ole. Aga kui sellist asja ei ole kuskil kirjas, siis järelikult see, et ta peab need dokumendid ette valmistama, on lihtsalt formaalsus," jätkas Kallas.

Helme küsis veel, et millal ja millise dokumendiga taandas end Pentus-Rosimannus sellest protsessist, et mitte rikkuda toimingupiirangu seadust.

Kallas soovitas toimingipiirangu rikkumisest teadmise puhul Helmel pöörduda avaldusega politsei poole. "See ei ole riigikogu komisjoni asi uurida. Te oleksite nagu mingi uurimisorgan, te ei ole uurmisorgan," ütles Kallas.

"Meile antud ütlused on muide käsitletavad kohtus tunnistusmaterjalina, selles mõttes me oleme uurimisorgan," sõnas Helme.

Komisjoni liige Valdo Randpere (RE) sõnul ei vasta see aga tõele. "See, mis me siin räägime ei ole mitte mingil moel käsitletav tõendina mingiski vormis kohtuprotsessis," ütles Randpere.

Kallas kordas, et kontrollikoja liikme kandidaadi nimetamine on poliitiline kokkulepe, mis on sõlmitud kolme koalitsioonierakonna esimehe vahel.

Helme tundis huvi, kas sellel hetkel teadis Pentus-Rosimannus, et ta on kandidaat. "Loomulikult. Me oleme suhelnud," vastas Kallas.

Helme ütles, et on põhimõtteline vahe, kas tema esitas end siseministri kandidaadiks Jüri Ratase teises valitsuses sellest, kuidas Pentus-Rosimannus esitati kontrollikoha liikme kandidaadiks. "Kui saavutati kokkulepe, kes valitsuses missuguseid ametikohti täidab ei olnud mina siseminister ja ei saanud rikkuda toimingupiirangu seadust. Täiesti erinev olukord. Aga Keit Pentus-Rosimannus oli rahandusminister, on rahandusminister ja on praegu tehtud ettepanek tema määramiseks kontrollikoja liikmeks ja see on täiesti teine olukord ja selge toimingupiirangu rikkumine," rääkis Helme.

Kallas märkis aga et Helme oli koalitsioonierakondade kokkuleppe juures, et temast saab siseminister. "Keit Pentus-Rosimannus ei olnud koalitsioonierakondade esimeeste kokkuleppe juures, et temast saab kontrollikoja liikme kandidaat. Ehk siis teie olete rikkunud hullemini selle loogika järgi," lausus Kallas.

"Oeh, ma ei saa lihtsalt... Vabandust... Ei ole mõtet jätkata. Ma saan sellest mõttekäigust täiesti aru, aga ma ei mäleta, et teie oleksite olnud sellel koosolekul, kus istusid Helir-Valdor Seeder ja mina, kus lepiti kokku, missugused portfellis ja ministeeriumid lähevad missugusele koalitsioonipartnerile ja nimiedest seal ei räägitud. Mina ei määranud ennast kuskile, mind valis meie erakond oma volikogus sellele kohale," reageeris Helme.

Helme küsis veel, kas Keit Pentus-Rosimannus esitas ka mõne teise kandidaadi sellele kohale.

"Keit Pentus-Rosimannus ei esitanud ühtegi kandidaati, sest kandidaadi esitasin mina ja Urmas Kruuse rahandusministri ülesannetes. Kuna seadus on ette näinud, et rahandusminister selle kandidaadi toob, siis selle dokumendi esitas valitsus istungil ja nagu me olime kokku leppinud koalitsioonis, me seda küsimust hääletasime," ütles Kallas.

Komisjoni liige Paul Puustusmaa ütles, et kontrollikoja liikme koht ei ole siiski poliitiline ametikoht, nagu ütles Kaja Kallas.

Kaja Kallas vaidles vastu ja ütles, et seni on Isamaa poolt täitnud seda kohta kaks inimest, kellel ei ole otsest ametialast pädevust sellele ametikohale. "Kersti Kaljulaidil ei ole audiitori kogemust olnud. Juhan Parts on küll olnud riigikontrolör, aga ametilt jurist, ei ole audiitori pädevusi. Ja kui me vaatame teisi riike, kust on samamoodi Euroopa kontrollikoja liikmed, siis neist paljud on poliitikud, kellel ei ole auditeerimispädevust," sõnas Kallas.

"Selle küsimuse otsustab valitsus kollektiivse organina. See, kes toob kandidaadi paberi valitsusse, on niiöelda postituvi, sest valitsus otsustab. Valitsus antud juhul on otsustanud, kuulates ära ka riigikontrolöri arvamuse. Riigikontrolöri arvamuse osas, mina helistasin kõigepealt riigikontrolörile, palusin tal selle arvamuse ette valmistada ja selle arvamuse ta ka esitas valitsuse istungil, kus valitsus sai selle arvamuse ära kuulata," rääkis Kallas.

Komisjoni liige Marko Šorin avaldas arvamust, et kui lähtuda eeldusest, et see on poliitiline ametikoht, siis see muudab riigikontrolöri arvamuse tühiseks.

Isamaasse kuuluv komisjoni liige Priit Sibul ütles, et ka temal on olnud selle protsessi suhtes olnud kõhklusi, aga ta tegi ettepaneku komisjonis kuulamised lõpetada. "Minu meelest on mõistlik, et uurimisorganid tegelevad sellega, mitte meie, kellel meil puudub vastav pädevus," sõnas Sibul.

Helme ütles kokkuvõtteks, et komisjon kohtub veel neljapäeval ning soovivad saada justiitsministeeriumilt arvamuse ja ettepanekud kontrollikoja liikme kandidaadi esitamise protsessi muutmiseks või täiendamiseks.