Rootsi uue koalitsiooni moodustasid moderaadid, kristlikud demokraadid ning Rootsi liberaalid. Valitsus hakkab tegema koostööd Rootsi demokraatidega. Võimuliit plaanib karmistada immigratsiooniseaduseid, anda politseile juurde volitusi ja langetada makse, vahendas Reuters. 

Kristersson tahab, et toetustel elamine ei oleks Rootsis elades tulusam kui tööl käimine.

"Rootsi on riik, kus on praegu mitu kriisi. Ma leian, et keegi ei arva, et uue valitsuse ees seisvad väljakutsed saavad olema kerged," ütles Kristersson. 

Paremblokil on nelja erakonna peale kokku 176 kohta parlamendis. Parlamendis on kokku 349 kohta. Nii paremerakonnad kui ka vasakerakonnad moodustasid konkureerivad valimisliidud parlamendivalimistel kandideerimiseks.

Kuigi Rootsi valimised võitis erakonnana Rootsi sotsid, siis paremerakondade valimisliit sai napilt rohkem kohti vasakliidust. Endise peaministri Magdalena Anderssoni koduparteil on parlamendis 107 kohta. 

Rootsi demokraadid said viimastel valimistel 20,5 protsenti häältest ja neil on parlamendis 73 kohta. Moderaatidel on 68 kohta. Rootsi demokraatide liider Jimmie Akesson ei saanud valitsuse moodustamiseks siiski piisavalt toetust. Akesson siiski kinnitas hiljuti, et tema parteil on uue Rootsi valitsuse poliitika üle arvestatav mõju.

Akessoni sõnul seistakse enda valijate eest just kriminaalpoliitika teemades. Parteijuhi sõnul tuleb retsidivismi karmimalt karistada. 

Rootsi Demokraatide neonatsistlik minevik on tekitanud varem teistes erakondades tugevat vastumeelsust nendega üldse mingit koostööd teha. Kuritegevuse kasvu tõttu on aga Rootsi demokraatide populaarsus järk-järgult kasvanud.