Kuni neljast moodulreaktorist koosneva jaama koguvõimsus võiks olla 1200 megavatti.  

Töörühm lähtub seisukohast, et Eesti loobub 2030. aastal elektri tootmisel põlevkivist ja Narva elektrijaamade tööiga ammendub. Vaid päikese- ja tuulenergiast elektritootmiseks ei piisa, mistõttu on vaja uusi juhitavaid tootmisvõimsusi ehk elektrijaama.

"Tuumaenergia töörühma lõpparuanne analüüsib 19 erinevat tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalikku aspekti, mis on ette nähtud ÜRO aatomienergia agentuuri juhendiga," rääkis keskkonnaministeeriumi kantsleri nõunik ja töörühma koordinaator Reelika Runnel.

"See kirjeldab neid tingimusi, mis juhul ja kas oleks mõistlik Eestisse tuumaelektrijaam rajada. Seda, kas tuumajaam rajada, otsustab ikkagi valitsus ja seejärel riigikogu," ütles Runnel.

Selle otsuseni jõutakse 2024. aastal, aasta varem valmib töörühma lõpparuanne. Vahearuandes on kirjas ka juba põhimõtteline ajaraamistik, kui otsustatakse tuumajaama ehitamise kasuks. Analüüs ja otsuse langetamine lähevad raamistikus kirja esimese etapina. Teises etapis hakkaksid ettevalmistavad  tegevused jaama ehituseks, kolmandas etapis tehakse lõplik rahastamisostus ja alustatakse ehitust. Tuumajaam peaks selle kava järgi saama valmis 2035. aastal.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (RE) sõnul oleks võimalik protsessi ettepoole tuua kahe aasta võrra. "See oleks siis 2032.–2033. aasta, kõige kiirema tempoga. Kui küsida Eesti võrgu suuruse mõttes, ei ole välja valitud konkreetset reaktorit, aga käib debatt sellisest reaktorist, mis maailmas esimene rajatakse aastal 2028," ütles Michal.

Eelkõige kaalutakse ennast juba tõestanud kolm pluss põlvkonna tehnoloogia järgi ehitatud väikeseid moodulreaktoreid võimsusega 300 megavatti.

Aruande järgi rajaksid tuumajaama erainvestorid. Fermi Energia on juba mitu aastat teinud ettevalmistusi tuumajaama ehitamiseks Eestisse.

Vahearuande järgi läheks nende projekt koos võrguehitusega maksma ligi kaks miljardit eurot. 

"Hinnanguliselt on ta natuke üle miljardi koos omaniku kuludega. Elektri hind tänasest universaalteenusest peaks tulema kindlasti üle kahe korra soodsam. Milline ta tegelikult saab olema, me saame nendest pakkumiskutsetest teada ja peame ka arvestama, et 2028. aastaks, kui me võib-olla ehitusse jõuame, millised saavad olema selleks ajaks toormete hinnad, millised intressimäärad, millised tööjõuhinnad," rääkis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.