Hanso: Venemaa tuumaähvardused teevad Hiinale muret

{{1666531920000 | amCalendar}}
Hannes Hanso.
Hannes Hanso. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hiina ei ole endale Vene agressioonis Ukraina vastu ametlikult poolt valinud, kuid Moskva tuumaähvardused valmistavad Pekingile siiski muret, ütles Eesti suursaadik Hiinas Hannes Hanso.

"Hiina ametlikult küll poolt valinud ei ole, kuid kahtlemata ei ole nad ka Vene agressiooni Ukrainas mingil avalikkusele nähtaval moel hukka mõistnud. Eks meie peame siis muidugi neile meelde tuletama, miks see meie hinnangul ei ole sobiv ja kohane käitumine rahvusvahelisele suurriigile, nagu Hiina on ja milline ta tahab olla," rääkis Hanso ERR-ile.

Hanso tõdes, et Moskva tuumaähvardused paistavad Pekingile samas muret tegevat.

"Hiina Kommunistliku Partei kongressil ma kuulasin välispoliitika kõnesid ülipõhjalikult. Ühtegi riiki sellistes kõnedes üldse ei nimetata, nii et keegi ei eelda, et siin Hiina järsku ametlikult või vähemalt avalikus retoorikas oma seisukohti muudaks. Aga kõigile näib, et Venemaa tuumaähvardused on ka siin, hiinlastele siiski teatud muret pakkumas. Ehk siis võib-olla see on see valdkond, kus hiinlased venelastele teatud "nõuandeid" annavad, et võib-olla nende teemadega ei maksaks üle pingutada," rääkis suursaadik.

Xil on nüüd täielik kontroll poliitbüroo üle

Kommunistliku partei kongressil nimetati ametisse partei uus keskkomitee, millel on 205 täisliiget ja 171 asendusliiget. Sellest jäeti aga välja mõni tippametnik, kellest kõige silmatorkavam on senine peaminister Li Keqiang.

Hanso hinnangul näitab osa liikmete väljavahetamine seda, et Xi on nüüd saavutanud täieliku kontrolli poliitbüroo üle.

"Eks see on olnud Hiina ajaloos alati, et partei on küll üks, aga neid erinevaid osasid või mõjugruppe selles poliiteliidis on ikkagi erinevaid," ütles ta.

"Neli vahetati seekord välja nendest kõige olulisematest poliitfiguuridest ehk siis poliitbüroo alalistest liikmetest. Nende hulgas ka senine peaminister Li Keqiang ja tema kõrval veel kolm inimest. Neli uut toodi sisse ja nad on kõik Xi väga-väga lähedased liitlased, olnud seda väga pikalt. /.../ Nüüd peaks olema riigipea Xi võimutäius selles mõttes täielik järgmisteks aastateks, et meeskond on 100 protsenti tema oma ja väidetavalt ühegi teise nii-öelda mõjugrupi fraktsiooni liiget selles enam ei ole," selgitas suursaadik.

Hiina on oma sõjaväge oluliselt reforminud

Hiina kompartei kongressil pandi põhikirja see, et Hiina ei toeta Taiwani iseseisvust.

Hanso selgitas, et Hiina ametlikud seisukohad Taiwani küsimuses pole paarkümmend aastat muutunud. "See, et tahetakse Taiwanit emamaaga rahumeelselt ühendada, on alati olnud jutupunkt, aga kui see ei õnnestuks või Taiwanil nii-öelda separatistid ehk iseseisvusmeelsed üritavad mingeid järgmisi iseseisvuse suunas liikumise samme teha, siis jõu kasutamine pole välistatud – see iseenesest ei ole midagi uut," rääkis Hanso.

Tema sõnul on Hiina nüüdseks aga suutnud oma sõjaväge oluliselt reformida ja seetõttu kardetakse, et Hiina retoorika võib viia ka sõjaliste sammudeni Taiwani vastu.

"Nad on tehnoloogiliselt ikkagi teinud väga suure sammu edasi ja teevad seda kindlasti kahtlemata ka jätkuvalt edasi, kusjuures ka nende siseriiklik arendusvõimekus on täna ikkagi hoopis teisest puust kui see oli siin veel 10–15 aastat tagasi," rääkis Hanso.

"Ehk siis jah, peljatakse tõesti, et Hiina agressiivsuse kasv võib-olla mitte ainult retooriline, vaid ka viia mingisuguste sõjaliste sammudeni. Ma siiski siia mingisugust kuupäeva taha ei paneks, aga minu meelest on praegu ülitähtis, et maailma teised riigid annaksid Hiinale üsnagi selgelt mõista, et selline jõu kasutamine kindlasti ei ole see, kuidas selliseid küsimusi lahendada. Seda teeme me ka Eesti vabariigina," lisas suursaadik.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: